/nginx/o/2016/03/01/5108847t1h878f.jpg)
Eestis hakkas 15.– 21. veebruaril ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine pisut langema, haigestunute hulk vähenes eelneva nädalaga võrreldes 8 protsenti. Arstide poole pöördus 7167 haigestunut, neist 53% olid lapsed.
Viirused hakkavad taanduma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 545,7. Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Harjumaal, Ida-Virumaal, Narvas, Jõgevamaal, Läänemaal, ja Viljandimaal. Haigestumise kasvu täheldati Harjumaal, Ida-Virumaal ja Viljandimaal, grippi haigestumine kasvas vaid Lääne-Virumaal, mujal püsis stabiilsena või oli langustrendis.
Gripiviirustest tingitud haigestumiste osakaal hakkas samuti langema jäädes püsima 64 protsendi juures. Suurim langus on tingitud seni domineerinud gripiviiruse A(H1N1)pdm09 osakaalu vähenemisest, kuid B-gripiviiruse osakaal püsib eelneva nädalaga võrreldes samal tasemel. Kasvama on hakanud teiste viiruste, eeskätt RS-viirusega seotud haigestumiste arv (16%).
Analüüsides kolme järjestikuse nädala grippi ja gripilaadsetesse viirusnakkustesse haigestumuse trendi saab rääkida, et grippi haigestumuse intensiivsus püsib endiselt stabiilsel keskmisel tasemel, küll väikse languskalduvusega. Grippi haigestumise vähenemisest on siiski veel vara rääkida.
Laboratoorse kinnituse sai nädalaga 213 gripiviirust, neist 95 olid A- ja 118 B-gripiviirused. Täpsemalt määratleti 18 A-gripiviirust, kõikide puhul oli tegemist A-gripiviirusega A(H1N1)pdm09.
Kokku on hooaja algusest 21. veebruarini laboratoorselt kinnitatud grippi 1108 korral, neist 599 korral on olnud tegu A- ja 508 korral B-gripi juhuga. Kogu hooaja vältel on üheaegselt domineerinud A- ja B-gripiviirused.
Hooaja algusest 21. veebruarini hospitaliseeriti raske gripi või gripiga seotud pneumoonia tõttu 525 inimest. Võrreldes eelmiste hooaegade on suurenenud hospitaliseerimist vajanud laste arv vanuses kuni 9 a, moodustades 60 protsenti kõikidest hospitaliseerimist vajanud patsientidest. Terviseametile teadaolevatel andmetel ei ole lastest ükski vajanud intensiivravi.
Intensiivravi on vajanud gripi tõttu aga kokku 35 inimest vanuses 29–91 eluaastat, neist neli inimest vanuses 29-50 ehk 11,4%, vanuses 50 -64 oli 11 inimest ehk 31,4% ning vanemaealisi (65 ja vanem) 20 ehk 57,1%.
25. veebruari seisuga on intensiivravi osakonda sattunud 6,6 protsenti kõikidest gripi tõttu hospitaliseeritud patsientidest, kuid vanemaealiste hulgas oli see protsent 20,2.
Kaks inimest olid nende endi sõnul eelnevalt terved, ülejäänud kuulusid riskirühmadesse.
Kõnelalusel nädalal saime infot veel kolme gripist tingitud kahe patsiendi surmajuhu kohta, kaks neist oli jaanuari algusest olnud intensiivravil, kus kõikidele kasutusele võetud ravimeetmetele vaatamata nende elu päästa ei suudetud.
Hooajal kokku on gripi tõttu surnud üheksa inimest vanuses 53–91 eluaastat. Kõik kuulusid riskirühmadesse kas vanuse või kaasuvate krooniliste haiguste tõttu.