Kas uue liitvalla nime peaks valima rahvas?

Helme vallavolikogu liige Andrus Lepikov Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Helme vallavolikogu arutas Helme, Hummuli ja Põdrala vallast ning Tõrva linnast moodustuva uue valla nime küsimust. Volikogu otsustas, et nime peaks valima rahvas, mitte komisjon.

Küsimuse tõstatas esmaspäevasel istungil volikogu liige Andrus Lepikov. Enda sõnutsi oli ta mõne päeva eest üllatusega avastanud, et ühinemisläbirääkimiste juhtkomisjoni koosolekul veebruari keskel oli otsustatud ühinenud omavalitsuse nimeks panna Lõuna-Mulgi vald. «Mulle tundub, et selline tähtis otsus on vastu võetud justkui möödaminnes,» oli Lepikov nördinud.

Mehe sõnul ei ole ühinemist ettevalmistaval juhtkomisjonil, mille hulka kuuluvad kõigi nelja omavalitsuse juhid ja volikogu esimehed, volitusi sellist otsust vastu võtta. «Kui saatsime enda seast sinna kaks inimest (Helme vallavanema Tarmo Tamme ja volikogu esimehe Ave Visori – toim), ei andnud me neile volitusi nime osas,» väitis Lepikov – oletades, et sama kehtib teiste liikmete kohta.

«See otsus on seega tühine, ei kehti ja juriidilises mõttes pole seda olemas,» järeldas Lepikov, kes olevat pärast pikka otsimist jõudnud arusaamale, et seadust, mis ühineva omavalitsuse nimevaidlust lahendaks, Eesti seadusandluses ei leidu.

Kõige lähema vastena tsiteeris ta Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse 12. paragrahvi, mille järgi peab haldusüksuse nime muutmisel arvestama ajaloolisi, geograafilisi, looduslikke ja muid tingimusi ning valla või linna elanike soovi.

Las elanikud valivad

Sellest lähtuvalt tegi Lepikov volikogule ettepaneku saata teistele ühinejatele pöördumine, kus Helme vallavolikogu näeb loogilise ja õiglase lahendusena kõigis ühinevates omavalitsustes üheaegselt läbi viia rahvaküsitlus, kus enim hääli saanud nimi saakski uue liitvalla nimeks. Kusjuures Helme vallavolikogu välja pakutavaks uueks nimeks oleks pöördumises Helme vald.

«Mul pole kahtlustki, et teised omavalitsused pakuvad välja teisi nimesid, aga viimaseks otsustajaks peaks olema ikkagi rahvas, kes uues vallas elama hakkab,» ütles Lepikov. Ta kinnitas, et on isiklikult valmis aktsepteerima igat nime, mis võidab rahva poolehoiu.

Kuigi kõik Helme volikogu liikmed olid pöördumise saatmise osas naabritele üksmeelel, oli üks nendest – Harry Mägi – selle poolt, et uus nimi võiks olla siiski Lõuna-Mulgi vald. Mägi põhjendus seda seisukohaga, et uus vald peaks alustama nii-öelda uuelt lehelt ja uue nimega.

Otsus nime üle pole olnud lõplik

Nii Tõrva linnapea Maido Ruusmann, Hummuli vallavanem Enn Mihailov kui Põdrala vallavanem Aivar Uibu väljendasid Helme volikogu reaktsiooni üle üllatust – väites, et nimeküsimust on puudutatud eelnevalt mitme väljaande vahendusel ja koosolekute käigus.

«Väita, et see tuli ootamatult, on vale ega ole sobilik volikogu liikmele,» arvas Mihailov. «Praegu tundub asi pisut üle võimendatuna ja jääb mulje, nagu kellegi arvamustest oleks täielikult üle sõidetud,» lisas Ruusmann. «Minu arvates on sellest üsna arusaadavalt kirjutatud viimases Helme kihelkonnalehe numbris,» viitas Uibu.

Mihailovi ja Ruusmanni sõnul on ühinemisläbirääkimiste juhtkomisjon moodustatud, et kõikide omavalitsuste huvid oleksid esindatud. Kusjuures nende väitel pole sealsetele liikmetele seatud esinduslikke piiranguid. «See ei tähenda, et juhtkomisjon võtaks volikogudelt õiguse, mis neile seadusega ette nähtud,» tunnistas linnapea.

Ruusmanni kinnitusel saavad kõik läbirääkimistel puudutatud kokkulepped lõpuks kajastatud ühinemislepingus, mis suunatakse nii volikogudele kui avalikkusele tutvumiseks ja täiendamiseks ning viimaks volikogudesse ühinemise otsustamiseks. «Fakt, et juhtkomisjon on nime otsustuse teinud, ei ole otseselt volikogudele siduv ja nende otsus võib sellest vabalt erineda.»

Samas möönis Ruusmann, et juhtkomisjonil peaks siiski olema ka otsustusvõimet. «Kui volikogud on oma saadikud juhtkomisjoni läkitanud, võiks nendel otsustel ka seljatagust olla, et hiljem ei peaks hakkama kõiki tingimusi uuesti läbi rääkima.»

Et üks vald ei sööks teist

«Oluline, et tehti valdadele ühinemis-, mitte liitumisettepanek,» rõhutas Mihailov, kelle arvates saab see toimuda vaid võrdsetel ja kõiki pooli rahuldaval moel. «Juhtrühmas on alati mõeldud, kuidas oleks õigem ja parem meie uuele vallale, mitte tõstes esile oma valla eelistusi.»

Helme volikogu vastumeelsusest Lõuna-Mulgi nime vastu Mihailov aru ei saanud. «Uue valla loomise idee ja nurgakivi oli Helme, Hummuli, Põdrala valla  ja Tõrva linna kuulumine Mulgi kultuuriruumi. Lõuna-Mulgi on kõigest valla nimi ja see oleks kompromiss kõikidele omavalitsuste elanikele,» rääkis Mihailov, varjamata enda isiklikku eelistust nime osas.

Seda, et Lõuna-Mulgi nimi looks õiglase ja uue alguse ühinevatele omavalitsustele, arvas ka Ruusmann. «See tähendab, et alustatakse ühiselt puhtalt lehelt ja keegi ei söö kedagi ära.» Lisaks tõi Ruusmann välja, et sellisel nimel on olemas ajaloolis-geograafiline taust, mis loob turundusvõimalusi ning Mulgi teema annab areneva iseloomu uue valla kuvandile.

«Samas ei ütle ma midagi halba ega ole negatiivselt meelestatud ei Helme ega mõne muu nime suhtes,» ütles Ruusmann, kes mainis, et tema juures on käinud mitu Tõrva elanikku ettepanekuga anda uuele vallale Tõrva nimi. «Siiani olen selgitanud nime kujunemist sellega, et ühinemine on kompromisside kunst, kus peame kujundama seisukohad ühtselt.»

Selles, mis puudutab Helme välja pakutud rahvahääletust, oli Ruusmanni seisukoht selge. «Nime taha ühinemine kindlasti kinni ei tohi jääda. Kui mõne osapoole volikogu leiab, et muud moodi kui rahva poolehoidu välja selgitades nime küsimus legitiimsust ei oma, siis mina ei näe selles ka midagi halba. Suurem kaasavus ühinemisprotsessis, sealhulgas nimevalikul, on iseenesest ju hea ja võib-olla liidabki rohkem rahvast.»