Toimetusele saabus vihje, et Valgas Pedeli jõe ääres talvitub luik. Lind otsib vihjeandja sõnul jäävabasid pindu, mis esinevad külma tõttu aga veel vaid sildade all.
Luik muutus laisaks
«Inimesed kipuvad lindu küll toitma kodust toodud kuivanud saiajääkitega, kuid teaduslikult on tõestatud, et sai on lindudele kahjulik,» kirjutas ta. «Kahju oleks, kui nii ilus luik peaks õnnetult hukka saama.»
Ornitoloog Leho Luigujõe rääkis, et sisemaale satub luiki harva, pigem on nad siiski mere ääres. «Kui aga lind süüa saab, siis ta ära ei lendagi,» märkis Luigujõe ja rõhutas, et tegelikult ei tohiks luiki sügiseti toita. Külm lindu tema kinnitusel eriti ei häiri.
Keskkonnaameti looduskaitse osakonna looduskaitsebioloog Tõnu Talvi kinnitas Valgamaalase vihje andnu arvamust, et inimesed, kes luiki söödavad, teevad neile karuteene. «Kui sööta luike rafineeritud pärmiga kergitatud saiaga, rikume ära tema seedekanali,» selgitas ta. «Luigetoitjal on hea tunne, aga luigel paha.»
Kuna luiged toituvad loomulikus keskkonnas põhjamudas kasvavatest taimedest ja selgrootutest, on saiaga söötmine linnu organismile võõras. «See oleks sama, kui inimene sööks ainult vesikasvusid ja tigusid,» tõi Talvi näite.
Kui luiki mitte toita, lendab lind lähimale suuremale veekogule, nagu näiteks Lämmijärv või Peipsi, oma liigikaaslaste juurde, kus on tema loomulik elukeskkond.
«Teda kunstlikult toites loome olukorra, kus ta ei pea lennulihaseid harjutama ega pingutama, et ise toitu otsida,» sõnas Talvi, viidates sellele, et lind võib pikemas perspektiivis linnades nuhtluseks muutuda. «Eelmisel talvel oli Tallinnas Russalka lähedal sadu luiki, keda inimesed toitsid. Õnneks lahendas tekkinud mure külm, mille tõttu linnud ära lendasid.»
Luike vägisi mere äärde viia pole mõtet. «Kõige parem, kui ta läheb loomulikult ära,» sõnas Talvi, lisades, et seetõttu tuleks vältida linnu söötmist.