Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Teadlikkus eurost on hüppeliselt kasvanud

FOTO: Aivar Aotäht

Detsembris läbi viidud Euroseire uuringu andmeil pidas end eurole üleminekust hästi või piisavalt informeerituks 94 protsenti küsitletutest. Üldine toetus euro kasutuselevõtule püsib viimaste kuudega sarnasel tasemel, ulatudes 52 protsendini.

Küsitletute hinnang oma informeeritusele kasvas detsembris võrreldes novembriga viie protsendipunkti võrra. Seejuures on novembriga võrreldes hüppeliselt – 36 protsendilt 56-le – kasvanud aga nende vastajate hulk, kes peavad enda informeeritust heaks. Lisainfot soovivate inimeste osakaal on pidevalt vähenenud, jäädes detsembris 8 protsendi juurde.

Praktilised teadmised sularahavahetuse kogustest, tähtaegadest, teenustasuta vahetusest ning paralleelkäibest püsivad stabiilselt kõrgel tasemel.

Novembris toetas euro kasutuselevõttu 52 protsenti küsitletutest. Ühisraha ei toetanud 39 protsenti ja üheksa protsenti ei osanud oma seisukohta öelda. Eelmise uuringuga võrreldes on toetus kahanenud kahe protsendipunkti võrra. Keskmisest enam on kahanenud madala sissetulekuga inimeste ja kõige vanema vastajarühma toetus.

Toetus euro kasutuselevõtule seostub endiselt peamiselt reisimise ja välismaal rahaasjade ajamise lihtsustumisega, ühisraha sobimisega Euroopa Liidu liikmelisusega ning otsese või kaudse kasuga Eesti majandusele.

Mittetoetamise põhjendustes on esikohale kerkinud emotsionaalne aspekt: krooni peetakse identiteedi sümboliks, millest kahju loobuda. Hinnatõusu argument on detsembris taandunud. Kolmanda mittetoetamise argumendina tugevnes euro enda nõrkuse põhjendus.

Uuringufirma Faktum&Ariko viis küsitluse läbi 6.–15. detsembril. Telefoni teel küsitleti 501 inimest vanuses 15–74 aastat. Uuringu tellisid koostöös riigikantselei ja rahandusministeerium. Alates juulist läbi viidav uuringusari jälgib Eesti elanike informeeritust ja üldist toetust eurole üleminekule.

Tagasi üles
Back