Heitlik talv paneb mesilased proovile

Paju mälestusmärgi juurest vaadatuna võib põllul märgata kümneid talveunes suikuvaid mesilastarusid, mille kirevad värvid paistavad lumisel väljal hästi silma. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Viimasel ajal on ajakirjanduses räägitud, et veebruaris soojakraade näidanud, kuid nüüdseks pikale venida ähvardav talv mesilastele head ei tähenda. Valgamaa mesinike sõnul paanikaks veel põhjust pole.

Soojad päevad panevad mesilased endale peagi saabuva kevade lootuses järelkasvu ehk hauet kasvatama. Miinustesse pöörduv ilm aga tõotab jätkuvat talve ning mesilased asuvad oma järglastele vajaliku kõrgema temperatuuri hoidmiseks varasemast aplamalt talviseid meevarusid sööma. Varud aga ei pruugi kevadeni kesta.

Ilmastik on aga kõigest üks teguritest, mis mesilaste tegemisi ja tervist mõjutab. Varroalestaks nimetatav parasiit, kes mesilaste seas haigusi levitab, ning üha enam kasutust leidvad keemilised taimekaitsevahendid pestitsiidid lühendavad mesilaste eluea pikkust. Kui suvel on mesilase keskmine eluiga 35-40 päeva, siis talvemesilased peavad suutma vastu pidada kuni seitse kuud.