Naistepäeval on selja taga kirev ajalugu

Saksakeelne naistepäeva poster aastast 1914. Posteril väidetakse naiste õigust hääletamisele. Foto: Wikimedia Commons

Täna, 8. märtsil tähistataval rahvusvahelisel naistepäeval, kui lilled on poodidest otsakorral ja poeriiulid kommikarpidest pooltühjad, on tegelikult üle sajandi pikk ja sealjuures värvikas ajalugu, millest ei puudu streigid ja revolutsioonid.

Esimest naistepäeva tähistati 29. veebruaril 1909. aastal New Yorki linnas. Korraldatuna sealse sotsialistliku partei poolt, mälestati sellega eelneval aastal samas linnas toimunud streiki, kus tekstiilivabrikute naistöölised nõudsid endale paremaid töötingimusi. Kuigi hilisemad väited, nagu oleks just 8. märtsil üks suuremaid streike toimunud, tõeks ei osutunud, avas ameeriklaste algatus ukse teiste maade naisliikumistele.

Inspireerituna ameerika sotsialistidest, esitas järgmisel aasta augustis Taanis korraldatud rahvusvahelisel naiste konverentsil, sakslasest sotsalist Luise Ziets ettepaneku hakata tähistama rahvusvahelist naistepäeva. Toetatuna kaassotsialist Clara Zetkini poolt, nõustus kokku 100 naisdelegaati 17 erinevast riigist Zietsi ettepanekuga, kuna selles nähti head võimalust propageerida võrdõiguslikust, sealhulgast naiste õigust hääletamisele.

Kuigi konverentsil ei täpsustatud kuupäeva millal naistepäev võiks toimuda, tähistati 1911. aasta 19. märtsil esimest ametlikku tähtpäeva enam kui miljoni inimese osalusel Austrias, Taanis, Saksamaal ja Šveitsis. Ainuüksi tollases Austra-Hungari impeeriumis toimus üle 300 rahvaürituse ning Viinis korraldati osalejaterikas paraad, kus nõuti naistele õigust hääletada ja valitsusse kuuluda. 

Naistepäev Nõukogude liidus ja Eestis

Samal ajal kui ameeriklased jätkasid naistepäeva tähistamist veebruari viimasel pühapäeval, toimus Venemaal esimene naistepäev 1913. aasta veebruari viimasel laupäeval tollal kasutusel oleva Juliuse kalendri järgi.

Esmakordselt 8. märtsil toimus naistepäev alles järgmisel aastal. Venemaal sai 1917. aasta naistepäeval alguse kurikuulus veebruarirevolutsioon, kui Peterburi naised asusid streikima ning nõudma I maailmasõja ja tsaarivõimu lõppu. Leon Trotsky kirjutas: «...me ei kujutanud ette, et rahvusvahelisest naistepäevast saab algus revolutsioonile.»

Pärast samal aastal toimunud oktoobrirevolutsiooni kuulutati naistepäev Venemaal ametlikuks pühaks, kuid siiski mitte puhkepäevaks, ning peagi algas selle äge politiseerimine. 1930. aastatel hakati päeva ajakirjanduse toetusel laialt tähistama ning 1936. aastast alguse saanud emakultuse raames kirjutati ohtralt emadusest ja tähelepanuväärsetest emadest. 

1965. aastast sai naistepäevast puhkepäev ja see tähendas koosviibimisi töökohtades ning pidu pereringis. East ja staatusest sõltumata kingiti naistele ja tüdrukutele lilli. Nagu vanade kevadtalviste naistepühade puhul, oli ideaaliks, et naiste töö teevad sel päeval mehed. Osteti torti ja pakuti kooke. Üsna lahutamatult kuulus selle päeva juurde ka pidulik jook.

Eestis kandus naistepäevale üle riiklikult, kuid ka pereringis tähistatud emadepäev. Seetõttu valmistasid lapsed sellel päeval nii emadele kui vanaemadele kingitusi ning 1960.–1980. aastatel saadeti naistepäeval massiliselt tervitus- ja õnnitluskaarte.

Nõukogude liidu lagunemisega sattus aga naistepäev Eestis mõningase põlu alla riigipühana tähistati seda viimati 1990. aastal. Kui taasisesesvumise esimestel aastatel suhtuti päeva pila ja paroodiatega, siis kümnendi lõpul muutus tähtpäev uuesti aktuaalseks. Sellele vaatamata lükkas Riigikogu 23. oktoobril 2001 napi häälteenamusega tagasi opositsiooniparteide ettepaneku kuulutada 8. märts taaskord riiklikuks tähtpäevaks.

Naistepäev tänapäeval

Läänes sai naistepäevast laiemalt tunnustatud tähtpäev alles 1977. aastal kui Ühinenud rahvaste organisatsiooni peaassamblee kutsus liikmesmaid nimetama 8. märtsi ühinenud rahvaste naistele ja maailmarahule mõeldud päevaks. Alates 1996. aastast on iga naistepäeval olnud ka ametlik teema. Sellel aastal on selle ÜRO teemaks «Aastaks 2020 planeet 50/50: pingutame sugude võrdsuse eest».

Kuigi endistes idabloki maades tähistatakse naistepäeva peamiselt lillede jagamisega nii pere- kui tööringis, on näiteks Venemaal, Hiinas, Ukrainas, Vietnamis ja Kuubal endiselt tegu puhkepäevast riigipühaga. evastu näiteks Portugalis tähistakse naistepäeva tradistiooniliste ainult-naistele mõeldud pidude ja õhtusöökidega.

Taiwanis avaldatakse aga sellel päeval riiklikud uuringud naiste pihaümbermõõtude kohta, millega käib kaasas hoiatus, et lisakilod võivad kahjustada naiste tervist.