Poliitik turustab uut laadi rätikut
Lisatud patendiameti esindaja kommentaar!

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Otepääl elava endise tipp-poliitiku Jaanus Raidali kimbatus ühel talvisel saunaõhtul andis tõuke disainida ja patenteerida viie kasutusvõimalusega saunarätik, mis suundub peagi vallutama Euroopa ja Ameerika turgusid.

«Ühel hetkel tüütas poliitika sellises kujus ja vormis ära. Hoian muidugi silma peal, aga tegelen pigem sellega, mis leiba lauale tooks,» alustas Raidal oma Otepääl asuvas päkapikumajaks ristitud kodus kamina ja kohvitassi ees istudes. Endise riigikogulase, Otepää linnapea ja vallavolikogu esimehe kõrval paistsid avamata pakendid, mille peal nimi «Towelfy» ja kodumaist toodet lubav sinimustvalge kvaliteedimärgis.

Towelfy (umbkaudses tõlkes «rätistama» või «rätista» – toim) idee oli Raidali peas hakanud küpsema juba ammu. «Kusagil 10–15 aastat tagasi hakkasin vaatama, et tavaline saunarätik mind ei rahulda. Paned küll ümber puusade, aga rindkere jääb külmaks,» meenutas mees, kes samas oli veendunud, et kusagil maailmas on kindlasti taoline rätik-hommikumantel juba leiutatud. «Reisil käies vaatasin ikka turgudel ja poodides ringi, aga tulutult.»

Hetk, mis ajendas mehe otsimise lõpetama ja rätiku ise valmis tegema, oli Raidali sõnul üle-eelmise aasta detsembris sõbra juures peetud saunaõhtu.

Olles kirglik suitsumees, oli ta sõbra käsul sunnitud otse saunast jahedasse talveõhtusse jalutama. «Võtsin siis ühe rätiku ümber puusade, teise ümber õlgade. Ühes käes oli suits, teises saunajook ja siis hakkas see pornograafia pihta: küll kukkus rätik maha, ajasin joogi ümber, suits kustus ...» kirjeldas Raidal, kes oma sõnutsi tõsiselt vihastudes samal hetkel lubas: «Aitab! Teen kas või endale selle rätiku valmis.»

Päev pärast saunaõhtut visandas Raidal rätiku esimesed joonised, viis need tuttava õmbleja juurde ning kaks päeva hiljem oli juba esimene Towelfy prototüüp valmis. Põhimõtteliselt augu ja trukkidega saunalina, mille saab üle pea visata ja paelaga ümber keha siduda, tekitas tuttavates aga sellist huvi, et nad soovitasid tal sellega patendiameti poole pöörduda ning uurida, kas sellist asja on üldse keegi registeerinud. Tuli välja, et ei ole.

«Andsin avalduse sisse ja kolm kuud hiljem – 1. juulil – potsatas patenditunnistus postkasti,» sõnas Raidal tähtsat dokumenti näidates. Edasi liikusid asjad juba kiirenevas tempos. Mees taotles EASilt toetust ning asus toodet patenteerima ka teistes riikides. «Euroturg on hetkel kaitstud, Ameerika oma praegu käib ja kohe varsti tuleb Türgi oma otsa,» rääkis Raidal, kelle sõnul hõlmab potentsiaalne turg rohkem kui miljard inimest.

Paralleelselt patenditaotlustega sõlmis alustav ettevõtja Tartumaal Pangodis tegutseva tekstiiliettevõttega lepingu Towelfy väiketootmiseks ja viis esimesed proovipartiid suurematesse spaadesse, sanatooriumidesse, saunapoodidesse väljapanekule ja müüki. «Ettevõtte registreerisin ühe päevaga ja samal päeval oli ka koduleht üleval,» ütles Raidal, kelle sõnul on praeguseks müüdud üle tuhande rätiku.

Kuna aga kodumaine turg on uuele tootele kõigest esimene verstapost, käivad Raidalil juba läbirääkimised välismaiste edasimüüjatega. «Mul hea sõber ajab praegu asju Ameerikas ja läbi rääkima on asutud ka Türgi, Soome, Rootsi ja Inglismaaga.»

Müügimahtude suurenedes kavatseb mees oma praegusele tekstiilitootjale esialgu Tartust ja seejärel Aasia maadest täiendust leida. «Eestis hulgi tootes on omahind päris suur ja teisiti ei saa,» tunnistas Raidal.

Leiutist pakendist välja tõmmates tõdes saunasõbrast mees, et esialgu nägi ta rätikus vaid kahte peamist kasutusvõimalust: hommikumantel ja saunalina. Ajapikku lisandus aga kolmas, siis neljas ja hiljuti ka viies funktsioon. «Mängides ja mõeldes on neid muudkui juurde tulnud,» naeris Raidal kõiki viit kasutust enda peal ka ette näidates.

Towelfy põhimõte on iseenesest väga lihtne: puhtast puuvillast piklik rätik, selle keskel trukkidega avatav auk, servas suur tasku ja trukid mõlemas servas. Lisaks vöö, mis jookseb taskuaasadest läbi. Rätikut voltides ja vööd kanderihmana kasutades saab sellest näiteks teha kandekoti, lahti harutades teenib see aga saunalina ja rannarätiku funktsiooni.

Tõmmates selle üle õlgade või pea muutub see õlarätikuks või hommikumantlit meenutavaks riideesemeks. «Umbes nagu Rooma-aegne tooga,» arvas autor ise.

Vaevalt viis kuud tegutsenud ettevõtjana on Raidali esialgne plaan müüa vähemalt 10 000 rätikut. «Siis saaks käibevahendeid tootmise laiendamiseks ja töökohtade loomiseks.»

Kasumit loodab mees teenima hakata kolme kuni viie aasta pärast. «Riik räägib pidevalt, et tehke ettevõtteid. Kuna minu toode on suunatud ekspordile, ongi hea näha, kuivõrd riik alustavat ettevõtjat toetab,» ütles Raidal, kes sõitis kohe pärast kohtumist järjekordsele Towelfy esitlusele Tartusse.

TÄPSUSTUS

Eve Tang,

patendiameti kommunikatsioonijuht

Lugedes 24. märtsi Valgamaalasest artiklit «Poliitik patenteeris ja turustab uut laadi rätikut», tekkis vajadus täpsustada termineid.

Jaanus Raidal ei ole esitanud patendiametile patenditaotlust.

Kõnealusel juhtumil ei ole tegemist patenteerimise ega patendi, vaid tööstusdisainilahendusega (D201500009, välja antud umbes nelja kuuga, kontrollitakse ainult vorminõudeid). Need on väga erinevad asjad. Patenteerida saab ainult leiutist, mitte aga kaubamärki ega tööstusdisainilahendust ega nime. Kahjuks jääb praegu artiklist mulje, nagu oleks tegemist leiutisega.

Leiutis on mis tahes tehnikavaldkonda kuuluv tehniline lahendus, täpsemalt tehnilise probleemi lahendamiseks loodud tehniline lahendus, mille objekt võib olla seade, meetod ja/või aine.

Leiutise registreerimiseks ja patendikaitse saamiseks tuleb koostada patenditaotlus ja esitada see patendiametile. Amet kontrollib leiutise patentsuse määramiseks selle uudsust, leiutustaset ja tööstuslikku kasutatavust. Patentsuse kriteeriumidele vastav leiutis registreeritakse patendiregistris.

Leiutiste registreerimist loetakse patendi väljaandmiseks. Isik, kes patenti taotles (ehk patenditaotleja), muutub leiutise registreerimisel automaatselt patendiomanikuks. Tõendina patendi väljaandmise kohta saab patendiomanik dokumendi, mida nimetatakse patendikirjaks (ladina keeles litterae patentes).

Tagasi üles