Õpilaste seiklust e-koolis uurib politsei

Iga süsteemi turvarisk on kasutaja ise. Õpetajad peaksid e-kooli kasutades väga täpselt jälgima, et nad ei jätaks end sisse logituks ega anna õpilastele võimalust silmata nende paroole, sest õnneks või õnnetuseks tunnevad lapsed end arvuti taga mõnikord liigagi mugavalt. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Valgamaa õpetaja avastas, et mitme õpilase hindeid on e-koolis muudetud, ning andis sellest teada politseile. Nüüd on noortel kaelas suur pahandus.

Paljud koolid kasutavad juba aastaid paberpäevikute asemel internetikeskkonda nimega eKool. Paraku ei ole ükski süsteem sada protsenti kaitstud ning siingi kipuvad esile koerustükid, millega püütakse andmeid enda kasuks pöörata.

«Ühe Valgamaa kooli õpetaja tegi politseile uurimise alustamiseks avalduse, mille järgi võisid õpilased aasta alguses omavoliliselt muuta neile pandud negatiivsed hinded positiivseks,» sõnas Lõuna prefektuuri pressiesindaja Kerly Peitel.

Kahtedest olid kolmed saanud

«Õpetajas pälvis tähelepanu, kui mitme kaheksanda klassi poisi hinded olid eKoolis muudetud kahest kolmeks, kuid nende kontrolltööde tulemus selline ei olnud. Ta andis kahtlusest teada ja politsei alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust, mille käigus kõik asjaolud välja selgitatakse,» kinnitas Peitel ja lisas, et uurimist on alustatud paragrahv 217 alusel, mis puudutab arvutisüsteemile ebaseadusliku juurdepääsu hankimist.

Valga gümnaasiumi IT-spetsialist Meelis Oja, kel on süsteemi tööst hea ettekujutus, tõdes, et nemad loobusid eKooli kasutamisest gümnaasiumis. «Valga gümnaasium on uuest õppeaastast riigigümnaasium ja seetõttu peamegi kasutama nüüd Stuudiumit.»

Keskkonda nimega Stuudium kirjeldab Oja kui hindamissüsteemi ja suhtluskeskonda, mis on õpetajasõbralik ja milles saab õppematerjale hallata ning mis koolile ka majanduslikult kasulik. «Samuti rääkis eKooli kahjuks reklaami näitamine, mis õpilasi ja õpetajaid häiris.»

Samas tõdes Oja, et kõikides infosüsteemides on kõige kõrgem turvarisk kasutaja ise. «Näiteks, kui jäetakse süsteemist välja logimata, jäetakse arvuti sisse ja paroolid on salvestatud interneti lehitsejasse, jagatakse paroole. Nende vastu aitab ainult kasutajate teavitamine ja koolitamine.»

Pühajärve põhikooli direktor Miia Pallase küsis Valgamaalase pärimise peale nii õpilastelt kui ka õpetajatelt, mida nad e-kooli turvalisusest arvavad. Pallase sõnul leidsid nende inimesed, et süsteem on turvaline, ja juhtumeid, mis paneks neid selles kahtlema, ei ole nende koolis ette tulnud. Samuti kasutavad nad Pühajärve põhikoolis isiklikke paroole ja direktori kinnitusel on seni kõik toiminud.

Ka ei ole koolis keegi leidnud põhjust, miks peaks kasutama kaht süsteemi: paralleelselt e-kooli ja paberpäevikut.

Eelistada tuleks turvalisemaid võimalusi

Õppeinfosüsteemi eKool juhataja Pille Parikas kinnitas, et süsteem on turvaline, kuna sisse saab logida nii mobiil-ID, ID-kaardi kui paroolidega. Ise soovitavad nad eelistada kaht esimest võimalust. «Paraku kasutavad õpetajad sageli võimalust sisse logida kasutajanime ja parooliga.»

Süsteemi turvalisust aitab tema sõnul tagada ka piiratud sessioon ehk see, kaua püsib kasutaja süsteemis sisselogituna. Kui aastate eest oli see 20 minutit, siis kasutajate soovil pikendati aega kahe tunnini.

«Kui õpetaja lahkub arvuti juurest ega lukusta ekraani või ei logi eKoolist välja, käitub õpetaja ebaturvaliselt. See on umbes taoline käitumine sellele, kui kodust lahkudes jätame välisukse lukustamata,» tõi Parikas võrdluse.

Kommenteerides juhtumit, kus õpilased väidetavalt ise oma hindeid muutsid, tõdes Parikas, et sarnased seigad on pigem erandid, arvestades eKooli 14aastast tegevust ja suurt koolivõrku üle Eesti. «Kahjuks võib noorena rumalusest tehtud teo eest saadud kriminaalkaristus hilisemas elus mitu ust sulgeda.»

Kuigi ID-kaardi, mobiil-ID ja pangalingiga sisse logimine on turvaline, kipuvad inimesed mugavuse tõttu eelistama vähemturvalisi sisenemisviise. «Nii võtavadki nad teadlikult või mitteteadlikult riski. Nagu varasematel aegadel ei jätnud õpetaja klassipäevikut õpilaste meelevalda, tuleks hoolikalt ümber käia ka elektroonsete andmetega,» toonitas asjatundja.

Lahkudes tuleb välja logida

Parikase sõnul areneb eKool pidevalt ning iga kahe nädala tagant tulevad nad välja uuenduste ja parandustega. «Alati teavitame sellest ka oma kasutajaid – koole eelkõige süsteemi administraatorite kaudu. Samuti anname regulaarselt välja uudiskirja, kus info uuendustest.» Kasutajatelt ootavad nad aga alati tagasisidet, et süsteemi paremaks teha.

Õpetaja peaks Parikase sõnul mõistma, et täiskasvanu ja professionaalina vastutab pedagoog selle eest, et õpilaste andmed oleksid õiged ja kõrvaliste isikute eest kaitstud. «Nagu ammustel aegadel esines aeg-ajalt vahejuhtumeid klassipäevikutega, kus leidlikud lapsed hindeid enda kasuks muuta proovisid, üritavad tänapäeva õpilased sama elektroonsetes süsteemides.»

Arvestada tasub tema sõnul ka seda, et tihti on õpilaste arvutipädevus mitu sammu õpetaja omast ees, mis tähendab, et õpetaja peab olema eriti tähelepanelik ja hoolikas. «Õnneks piisab sellest, kui pedagoog kasutab sisselogimiseks turvalisi autentimismeetodeid ning logib ennast arvuti juurest lahkudes alati eKoolist välja.»