Metsareostajad ärkasid talveunest

Lätikeelsete kirjadega, valdavalt pooleteise-kaheliitriseid pudelid võis hulgaliselt leida ka metsateelt. Foto: Arvo Meeks

Tundub, nagu oleks kevade saabumisega ka metsaprügistajad talveunest ärganud, sest kolmapäeval avastas RMK Valgamaa metskonna ülem piirilinna lähistel öö jooksul riigimetsa tekkinud hiigelhunnikud.

Just nimelt hunnikuid, sest väikesele maa-alale Valga linna lähedal oli tekkinud metsas kolm prügikogumit. Paistis, et need oli sinna tekitanud üks ja sama isik, sest metsa sissesõidutee pehmel pinnasel olid näha veel värsked väljakeeramise jäljed – ilmselt jäetud eelmisel õhtul või ööpimedas. Metsa alla laotud jäätmetest andis Valgamaa metskonna metsaülemale Risto Sepale teada tuttav jahimees.

«Tundub isegi olevat mingi lätlaste lugu, sest siin on palju plastpudeleid, mida ära ei saa anda,» proovis Sepp ära arvata mitme suure prügikoti päritolu. Kottides oli tõepoolest lätikeelsete kirjadega, valdavalt pooleteise- kaheliitrised pudelid.

«Arusaamatu, linn on konteinereid täis ja see on pakendikonteieri kaup kõik, mida saab tasuta ära anda. Kui kalliks läks prahi toomine siia ...» takseeris Sepp metsast välja keeravaid rehvijälgi. «Ei ole kahtlustki, kust see auto on tulnud.»

Teises hunnikus lammutusjäägid

Teise, sõiduauto plastmassist lammutusjääkide hunniku juures arutles metsaülem, et kohe kindlasti ei ole need

lammutuskojast toodud, pigem hindas jääke mõne vanarauda viidud auto küljest olevat. «Metall võetakse vastu, kuid see jääb järele, ja kus see siis ikka panna kui mitte metsa,» sõnas Sepp kurja irooniaga. Tema sõnul võib tüüpiline prügistaja ilusa metsaaluse hämmastava kiirusega isiklikuks prügilaks muuta.

«Kes sellega tegelema peab? Kohustus prügistaja tuvastada on jäätmeseaduse järgi kohalikul omavalitsusel. Kuidas peab vald neid jälgi siin metsas nüüd ajama? Vallad ei saa oma asjadegagi hakkama. Koristama peab aga maa omanik, antud juhul meie. See on meie «rõõm».»

Sepp selgitas, et RMK-l on aktsiaseltsiga Eesti Keskkonnateenused leping. «Teen foto GPS-koordinaatidega, saadan meilile ja nad viivad selle minema.» Metsaülema sõnul jääb prügi vahel siiski ka pikemalt metsa. Seda menetluse pärast, mida keskkonnainspektsioon teeb – asitõendeid ei saa ju kohe ära viia.

Paraku juhtub tihti ka nii, et kui prügi mõnda aega metsa all seisab, vaatab möödasõitja, et oi, prügipaneku koht, ja toob käbedalt enda prahi ka kohale – kui juba, siis juba. «Kevad on käes, kasemahl jookseb, tullakse metsa – ja ka prügi tuuakse metsa,» tõdes Sepp.

Valgamaa paistvat sellega eriti silma. «Kui vaatan neid prügi koguseid üle vabariigi, mis teised metskonnadki on kirja pannud, siis Ida-Viru, Valga ja Tallinn teevad teistele silmad ette.»

Talgud sunnitult aasta ringi

Sepa arvamus on, et kriitilisema pilguga peaks vaatama ka nendele, kes prügiveo vabastust taotlenud. «Kui lähed kuskile suvilasse, räägivad elanikud tihti, et nemad seal pidevalt ei ela, kuid kui minna kohale ükskõik mis ajal, on elanikud kohal ja neil on prügivabastus. Seda sodi tekib väga kiiresti, kui palju plastikut tuleb lihtsalt toidupoes käies ... Raske uskuda neid, kes väidavad vastupidist.»

Ekstra koristustalguid RMK ei korralda. «Prügikoristust teeme pidevalt, me ei saa teha seda üks kord aastas. Me «teeme ära» iga päev, oleme aastaid teinud ja ikka ära tehtud ei saa.» Konkreetsest leiust on teavitatud ka keskkonnainspektsiooni ja tõenäoliselt ootab prahilaotajat karistus.

«Jäätmete keskkonda ladestaja tuvastamise pädevus on seadusega antud nii omavalitsustele kui keskkonnainspektsioonile. Antud kaebus laekus inspektsioonile ning praegu prügiviija väljaselgitamisega tegelemegi. Tulemusi on vara kommenteerida, sest jäätmete keskkonda viija väljaselgitamine on mõningal juhtul väga keeruline, kui mitte võimatu,» sõnas keskkonnainspektsiooni Valgamaa büroo vaneminspektor Kersti Kuuba.

Viimati tuvastas inspektsioon prügi ladestaja märtsis ning juriidilisele isikule on koostatud väärteoprotokoll. Vihjeid reostajatest laekub pidevalt. Kuuba sõnul on igasugused teated teretulnud, eriti sellised, kus osatakse täpselt kirjeldada väärteo asjaolusid.

«Inspektsioon on ka varem väitnud, et vähemasti Valgamaa osas pole inimeste teadlikumaks muutumist märgata. Pigem võib arvata, et prügi metsa alla viijate puhul on tegemist igat väljaminekut vältivate inimestega, kes pigem viivad liigse prügi loodusesse, kui et maksavad jäätmejaama viies prügi üleandmise eest raha,» lisas Kuuba.

TASUB TEADA

. Kui peaksite kohtama prügistajaid metsa all, võib teha neist ja/või nende autodest pilte, nii et number oleks näha, ning edastage see info keskkonnainspektsioonile telefonil 1313 või [e-mail]. Lisada tuleks, kus juhtum aset leidis ja millal, samuti on vajalikud teataja kontakt­andmed.

. RMK on pannud metsas kohtadesse, kuhu kippusid kuhjuma isetekkelised prügilad, üles valvekaamerad. Saadud pildid edastatakse keskkonnainspektsioonile.

. Jäätmeseaduse kohaselt võidakse prügi metsa alla viivat füüsilist isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ning juriidilist isikut trahviga kuni 3200 eurot.

Allikas: RMK ja keskkonnainspektsioon