Päästevahendite saamiseks tuleb talgujuhil esmalt soovi avaldada talgupäeva kodulehel, märkides üles ka rajatava veeohutuse stendi plaanitav asukoht. Selgitused päästevahendite kättesaamise ja stendi rajamise kohta on leitavad Teeme Ära kodulehelt. Samast leiab ka soovitusi veeohutusega seotud talgute korraldamiseks ja talgutööde planeerimiseks.
Merekultuuriaasta 2016 projektijuht Karen Jagodin lausus, et veeohutus haakub otseselt merekultuuriaasta temaatikaga ja kuna talgupäev on merekultuuriaasta üks osalejaterohkemaid sündmusi, on talgupäeva fookuses ka merekultuuriga seonduvad talgutööd ja paigad.
«Koos tegemine on läbi aegade olnud osa randlaste eluviisist ja kultuurist. Laevade ehitamine ja vette laskmine, võrkude paikamine, rannariba korrastamine või suurem silgupüük – kõiki neid töid tehti koos kogukonnaga,» selgitas Jagodin. «Talgupäev mereäärsetes paikades ongi osa Eesti merekultuurist ning loodame, et sel kevadel annavad paljud oma panuse meie merekultuuri säilimisesse ja edasiviimisesse.»
Talgujuhid, kes märgivad oma talgud talguveebi, saavad taas talgute stardipaketi. Pakettide laialisaatmine algab aprillis. Koostööpartnerite toel kokku pandud ja talgukorras komplekteeritav stardipakett koosneb praktilistest vahenditest ja soovitustest talgupäeva korraldamiseks.
Seekordsesse stardipaketti mahuvad esmaabitarbed, mõned töökindad, suitsuandur, prügikotirull, haavasalv, ajaleht Talguline, kommikott ja supipakk, kerge seljakott, seemnepall, merekultuuriaasta rinnamärk, ehitus- ja aiapoe sooduskupong, tee, talgukuulutused, Talguhundi kleepsud, veeohutuse stendi valmistamise juhised, kriisijuhend ja talgunõuanded.
Talgute registreerimine läks lahti 17. märtsil ning talguliste kirjapanek algab 18. aprillil, kui talguveebis on juba suur valik talguid üle Eesti. 2015. aastal korraldati üle Eesti 1808 talgut, millest võttis osa 47 136 inimest ehk 3,6% eestimaalastest.
Talgupäeva korraldavad Eestimaa Looduse Fond, Eesti Külaliikumine Kodukant ja nende ümber koondunud võrgustik.