Ideeturul olid vaekausil kutsehariduse maine ja tulevik

Mida ja kuidas saaks kutseharidussüsteemis muuta ning kas kutsehariduse maine vajab tõuget, selle üle diskuteerisid Viljandi kutseõppekeskuses toimunud ideeturul Praxise analüütik Mari Rell (vasakult), töötukassa Ida-Viru osakonna juhataja Anneki Teelahk, Viljandi kutseõppekeskuse direktor Tarmo Loodus, ASi Viljandi Metall juhatuse esimees Jaak Sulg ja Eesti Maaülikooli magistrant Erik Rist. Foto: Sirje Lemmik

Viljandi kutseõppekeskuses oli reedel arutlusel kutseharidus Eestis. Kõlama jäi, et ametikoolide maine on küll paranenud, kuid vajab tõuget, et eurorahaga ehitatud moodsad hooned täituksid õppuritega.

«Olen oma peres näinud palju keevitustöid ja kuna ka üks tuttav seda eriala õppis, hakkas mind 9. klassis keevitajaamet huvitama. Nii seda õppima asusingi ega ole siiani kahetsenud,» rääkis Viljandi kutseõppekeskuses keevitajaks õppiv Raili Mets. Et kutseharidust noorte hulgas propageerida, peaksid neiu arvates kutsekoolid põhikooli lõpetajatele veelgi rohkem erialasid tutvustama ja oma koolis ringkäike korraldama.

Kahekordne Eesti parim noortalunik Mait Tõnise teadis juba varakult, et oma ameti maaeluga seob, kuid väga palju aitas otsustamisele kaasa, kui põhikooli tuli Säreveres põllumajandust õppiv endine koolikaaslane oma erialast rääkima. «See aitas veelgi kindlamalt oma valiku juurde jääda, jätkata õpinguid kutsekoolis. Meiegi koolis oli suhtumine, et kutsekasse lähevad need, kel pea ei võta,» rääkis Tõnise.