Valgamaa hoiab halvamaigulist teist kohta

Tööjõu olukorral maakonnas hoiab silma peal Töötukassa Valgamaa osakond. Foto: Timo Arbeiter

Märtsis jäi registreeritud töötus Eestis eelneva kuuga sarnasele tasemele. Kuu lõpus oli töötuna arvel 32 638 inimest ehk 5,1% 16aastasest kuni pensioniealisest tööjõust.

Märtsis oli kõrgeim registreeritud töötuse määr jätkuvalt Ida-Virumaal (12,4%) ja Valgamaal (9,5%) ning madalaim Harjumaal (3,5%) ja Tartumaal (3,7%). Enamikes maakondades näitas registreeritud töötus märtsis vähenemise suunda. Siiski kasvas registreeritud töötus olulisemalt Ida-Virumaal – kokku pool protsendipunkti.

Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel tõdes, et eelmise kuu kokkuvõtet vaadates teeb heameelt kaks asja: «Esiteks on kasvanud pakutavate uute töökohtade arv, mis annab paljudele meie klientidele võimaluse sel kevadel tööle saada. Teiseks see, et vähenenud töövõimega inimesed on meid leidnud. Aasta algusest on meie abil tööd otsivate vähenenud töövõimega inimeste arv pidevalt kasvanud ja märtsis oli neid üle viie tuhande.»

Kõige suurema osa eelnevalt töötanud registreeritud töötutest moodustasid märtsi lõpus oskustöötajad ja käsitöölised (20%), lihttöölised (19%) ning teenindus- ja müügitöötajad (17%).

Märtsi jooksul lisandus veebruarikuuga võrreldes rohkem uusi tööpakkumisi. Kuu jooksul lisandus 6028 uut tööpakkumist, millest 54% sisestati töötukassa portaali  (www.tootukassa.ee ) kaudu. Kuu jooksul vahendatavate töökohtade koguarv oli 9694.

Kõige suurem osakaal vahendatavatest töökohtadest oli teenindus- ja müügitöötajatele (23%). Järgnesid seadme- ja masinaoperaatoritele ja koostajatele (18%) ning lihttöölistele (18%) pakutavad töökohad.

Märtsikuus sai töötukassa abiga tööle või alustas ettevõtlusega 3 552 inimest. Tööalasel koolitusel osales märtsis 4417 ja tööotsingu koolitusel (tööotsingu töötoas) 1 413 inimest. Tööpraktikal osales 1060, tööharjutusel 601 ning tööklubis 778 inimest. Karjäärinõustamise teenust osutati 1864 korral. Töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele mõeldud karjäärinõustamisel osaleti märtsis 1210 korral.

Ettevõtluse alustamise toetuse abil sai ettevõtte luua 45 inimest, kelle äriplaanide kohaselt luuakse 56 uut töökohta. Palgatoetusega oli märtsis töötamas 963 inimest.

Lisaks osales 3939 inimest erinevates teistes aktiivsetes meetmetes. Sealhulgas aasta algul rakendunud uutes teenustes vähenenud töövõimega inimestele osales tööalasel rehabilitatsioonil 88 inimest, kogemusnõustamisel 3 inimest, kaitstud töö teenust osutati 11 inimesele  ning töölesõidu toetust sai 12 inimest.

Vähenenud töövõimega inimesed osalesid ka teistel tööturuteenustel – kokku otsis märtsis  töötukassa toel tööd 5021 vähenenud töövõimega inimest ning teenustele sisenes 801 inimest.

Töötukassa maksis märtsis töötuskindlustushüvitist 11 850 inimesele ehk 32% kuu jooksul arvel olnud töötutest. Keskmine täiskalendrikuu eest makstud hüvitis oli 401 eurot ning hüvitisteks maksti kokku ligikaudu 4 miljonit eurot. Ligikaudu 137eurost töötutoetust sai märtsis 8637 inimest ehk 23% kuu jooksul arvel olnud töötutest.

Kindlustushüvitist koondamise korral määras töötukassa märtsis 604 inimesele. Keskmine märtsis määratud hüvitis oli 1632 eurot ning hüvitisteks maksti kokku üle 913 000 euro.

Tööandja maksejõuetuse hüvitise määras töötukassa märtsis 100 inimesele. Keskmine määratud hüvitis oli 2567 eurot ning hüvitisteks maksti märtsis üle 244 000 euro.