Mees saab postkasti võõraid arveid

Postkastid. Foto on illustratiivne Foto: Toomas Huik / Postimees / Scanpix

Valgalane Toivo peab aeg-ajalt olude sunnil kirjakandja rollis olema. Nimelt saab ta juba mõnda aega enda postkasti korraga kaks prügiveoarvet – ühe endale ja teise naabrile.

Probleem tekkis Toivo (perekonnanimi toimetusele teada) sõnul 2015. aasta suvel. Esialgu viis mees arve lihtsalt naabrimehele ära. Kui aga selline asi kuust kuusse korduma hakkas, helistas mees Eesti Keskkonnateenuste infotelefonile ja rääkis oma mure ära. Tema kinnitusel lubati sellega küll tegeleda, kuid midagi ei muutunud.

Seepeale helistas Toivo samale numbrile uuesti. «Esmalt küsiti, millal helistasin. Seejärel lubati kontrollida. Aga ikka tuli mulle kaks arvet ja jälle tuli, arve peos, naabri juurde minna.»

AS Eesti Keskkonnateenused Lääne regiooni teenindusjuht Siret Rebane kinnitas, et Toivo on nendega samal teemal suhelnud tänavu 15. jaanuaril ja probleem peaks olema lahenenud. «Mõlema naabri lepingus on kokkulepe arvete saatmiseks posti teel, aadressi erinevus on korteri numbris. Täna väljastatakse kirjad meie süsteemist erineva aadressiga. Varasemalt on olnud naabril aadressi muudatus,» kinnitas ta.

Probleem pole lahenenud

Ehk puudutab Rebase info järgmist kuud – aprillis saabus igatahes Toivo aadressile taas kaks prügiarvet. Et see nii oli, seda käis ta ka toimetuses eelmisel nädalal ise näitamas.

Ka väidab Toivo, et aadressi muudatust pole olnud ei tema ega naabri lepingus. Küll olnud naabri korteri leping varem abikaasa nimel.

Eriti suur probleem võib tema sõnul tekkida suvel, kui arve tuleb kord kvartalis. «Kui inimene seda kohe kätte ei saa, võib tulla peale korralik viivis.»

Kuhu kadus meil arvega?

Naabriga, kellele Toivo arveid viima peab, on tal enda sõnul head suhted ja ehk ei teekski mees asjast nii suurt numbrit, kui tal suhetest Eesti Keskkonnateenustega varasemast ajast hinges okast poleks. Nimelt läinud tal mõne aasta eest üks meilile laekuma pidanud arve kaduma, mistõttu jäätmekäitleja mehe tasumata summa eest ka inkassosse andis.

«Kus on õiglus? Ei saa nad aadressi ära muuta ega tagada, et arve minuni jõuaks. Lihtsat inimest ollakse aga kohe valmis inkassosse andma. Ma ise arvan, et seda arvet nad ei saatnud lihtsalt meilile. Meili ei saa ka kontrollida. Palusin toona ka EMT-lt, et ehk saavad nad kontrollida, kas arve on nende kaudu saadetud. Vastati, et sellist asja kontrollida ei saa.»

Nii ongi ta pigem paberarvete pooldaja. «Kui paber on olemas, saab kontrollida ja vastutada.»

Rebane aga leiab, et kindlam on lasta arve just meilitsi saata. "Kahjuks ei ole jäätmekäitlejal posti teel saadetud arve teekonda võimalik kontrollida, arvestades saadetise teekonda trükist kirjakandja käiguni. Seega pakume alati kliendile esimesena võimalust arvete elektrooniliseks postituseks. Kui e-posti aadressil ilmneb tõrge – postkast on ületäitunud või ei ole enam kehtiv –, tuleb meile sellekohane teade ja saame kliendiga suhelda, et asjad toimiks.«

Võõraid kirju ära viima ei pea

Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski kinnitas, et inimesel puudub kohustus enda postkasti tulnud ja valesti adresseeritud kirju kolmandatele isikutele ise kohale toimetada. »Kirja saanud isik võib selle tagastada postiasutusse või kirjakasti märkega «ei ela antud aadressil» või teavitada saatjat/kauplejat, et post on valesti adresseeritud, nagu seda ka antud juhul on tehtud.«

Küll aga tuleb tema sõnul arvestada, et juhul, kui tarbijale on teenuseid osutatud, siis selle eest maksmata jätmine ei ole õigustatud.

»Lähtuvalt lepingupoolte koostöö kohustusest ja hea usu põhimõttest peaks teenuseid saanud isik kauplejat teavitama, kui mingil põhjusel on arve jäänud saamata. Kui kauplejast tulenevatel põhjustel arve maksmine hilineb, ei ole kauplejal õigust nõuda kahju hüvitamist, leppetrahvi ja viiviseid,« täpsustas ta.

Antud juhul oleks Turetski sõnul tarbijal mõistlik pöörduda kirjaliku avaldusega kaupleja/jäätmevedaja poole selgitades probleemi ning täpsustades oma kontaktandmeid.

»Juhul kui probleem jätkub ning tegemist on korraldatud jäätmeveo piirkonnaga, soovitaksin järgmisena kohaliku omavalitsuse üksuse poole pöördumist. Kohalik omavalitsus on kohustatud nõustama ja abistama tarbijaid küsimustes, mis seotud teenustega, mida kohalik omavalitsus seaduse alusel korraldab," lisas tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja.