Viis Puka keskkooli lapsevanemat ja hoolekogu esimees soovivad Tartu halduskohtu abiga tühistada Puka volikogu otsuse, millega kavatsetakse sügisel algust teha keskkooli sulgemisega.
Lastevanemad andsid volikogu otsuse kohtusse
21. aprill 2016, 08:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimastel kuudel on Puka vallas palju räägitud sealse keskkooli gümnaasiumiastme kahanevast õpilastearvust ning vajadusest lähedalasuvat Puka lasteaia hoonet renoveerida. Raha vajalikeks töödeks aga vallal napib. Üks võimalus remondiks vajalikku raha leida oleks olemasolevat haridusvõrku riigi toetuste najal korrastada.
Seega võeti 11. märtsil volikogus vastu otsus lõpetada sügisest Puka keskkoolis järk-järgult keskhariduse andmine arvestusega, et algaval õppeaastal enam 10. klassi ei avata. Otsuse kohaselt muutub 2018. aasta augustist kool põhikooliks ning sellega liidetakse praegune lasteaed, moodustades ühtse Puka kooli.
Sellised valla plaanid aga piirkonna haridusasutuste hoolekogudes ja esindustes head vastukaja ei leidnud. Otsusest võib lugeda, et kõik peale lasteaia hoolekogu olid seda meelt, et kooli keskkooliastme sulgemise võiks aasta võrra edasi lükata. Kusjuures keskkooli hoolekogu jättis arvamuse sootuks kujundamata, tuues põhjuseks, et neil puudub teadmine otsuse eelnõu autori kohta.
Õigused ja seadused kahtluse all
15. aprillil ehk pisut enam kui kuu pärast otsuse vastuvõtmist saabus volikogule Tartu halduskohtu väljastatud kaebus, kus viis Puka koolis õppiva õpilase lapsevanemat ja kooli hoolekogu esimees Piret Vahi nõuavad kõnealuse otsuse kooli sulgemist puudutavate punktide tühistamist, kuna need rikuvad väidetavalt nende õigusi ning olevat vastu võetud ebaseaduslikult. Põhendusi tuuakse kaebuses välja mitu.
Esiteks väidetakse, et kooli ootamatu sulgemine on vastuolus õigustatud ootuse põhimõttega. Sellega on loodud olukord, kus põhikooli lõpetajate ja nende vanemate plaane tuleb uue õppeasutuse leidmisega ootamatult muuta. Kõnealust muudatust pole kaebajate sõnul mainitud ka möödunud aasta novembris vastu võetud Puka valla arengukavas.
Lisaks tuuakse dokumendis välja, et vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele peab kooli pidaja enne koolikorralduse muutmist ära kuulama hoolekogu ja õpilasesinduse arvamuse. Kuna aga keskkooli hoolekogu ei saanud 7. märtsi koosolekul otsuse eelnõu autorit teadmata arvamust esitada, olevat seda seadust rikutud.
Kolmandaks ollakse seisukohal, et otsuse puhul on tegemist niinimetatud diskretsiooniveaga, sest selles pole arvestatud olulisi asjaolusid ning kaalutud põhjendatud huve. Näiteks olevat nii õpilasesindus kui lastevanemad olnud seda meelt, et sügisel avataks viimane 10. klass. «Vaidlustatud haldusaktist ei nähtu põhjusi, mis välistavad käesoleva aasta sügisel 10. klassi avamise,» seisab kaebuses.
Viimase punktina väidetakse, et otsuse eelnõu ning vastuvõetud otsuse tekstid erinevad ning seega on otsus ebaseaduslik. «Vaidlustatud haldusakt erineb osaliselt hoolekogudele, avalikkusele ja ka volikogu liikmetele esitatud otsuse eelnõust ning kaebajatele teadaolevalt ei tehtud vastavaid muudatusi ka volikogu istungi käigus.»
Direktori lahkumine viimaseks piisaks
Piret Vahi sõnul katkes tema ja teiste kaebajate kannatus eelmise nädala reedel, kui kooli direktoriga väidetavalt poolte kokkuleppel tööleping lõpetati. «Mis te arvate, et ta ise ära läks – ta sõna otseses mõttes vallandati,» oli Vahil oma versioon.
«See pole mingi saladus, et siin vallas käib lammutamine. Kui tõesti tahaksin öelda, mida siin Puka vallas viimasel ajal hästi on tehtud, siis ei oskaks,» rääkis Vahi ärritunud häälel.
Sellega, et kooli keskkooliaste varsti kaduma peab, oli Vahi täiesti nõus. «Aga kui antakse kaks kuud enne kooliaasta lõppu lastele aega mõelda ja joosta, et kes neid sügisel vastu võtab, siis see ei ole normaalne,» rääkis hoolekogu esimees, kelle sõnul palusid nad vaid, et sügisel avataks koolis viimane 10. klass. «Muud me ei palunud ja nad ei teinud seda,» põhjendas Vahi enda ja mõttekaaslaste valikut kohtu poole pöörduda.
Üks lisa-aasta kulutamist?
«Kas on siis mõistlik mõne lapse pärast avada klass ja maksta õpetajatele veel ühe aasta töötasu, mille raha saaks kulutada näiteks uue koolimaja projekteerimiseks? Millise hariduse nad siit viimase lennuga saavad? Milline on õpilaste motivatsioon õppida ja õpetajatel õpetada?» küsis omalt poolt Esse. Tema arvates ei suuda sulguv kool enam konkurentsivõimelist haridust pakkuda.
Viidates põhikooli lõpetajate seas läbiviidud küsitlusele, kus üheksa õpilast kolmeteistkümnest nimetas oma esimeseks edasise haridustee valikueelistuseks Puka keskkooli, esitas Esse uue küsimuse. «Kui paljud neist tõesti sügisel siia kooli tuleksid?» Tema sõnul on eelmiste aastate statistika näidanud, et põhikoolist keskkooli läheb edasi õppima umbes pool lastest, antud juhul kuus õpilast.
Volikogu esimehe arvates oleks kõige parem lahendus, kui lõpetajad kaaluksid võimalust jätkata õpinguid Pukast 13 kilomeetri kaugusel asuvas Rõngu keskkoolis, kus tema sõnul käivad praegugi paljud Puka aleviku lapsed. «Pukast peaks läbi käima isegi Rõngu koolibuss.»
Kommenteerides kohtukaebuse sisu, ei nõustunud Esse seisukohaga, nagu kedagi poleks ära kuulatud. «Kaasamist on väga palju olnud ja kõik saanud oma sõna sekka öelda. Näiteks esimene kava oli üldse keskkool kinni panna, aga tegime vastavad korrektiivid ja otsustasime seda järk-järgult läbi viia.»
Lastevanemate kohtutee valimist pidas aga Esse kahetsusväärseks. «Otsusele oleks saanud 30 päeva jooksul esitada vaide ning me oleksime seda volikogus arutanud. Nüüd on nad valinud kohtu ja otsuse punktide tühistamise, mis keevitaks meie projektimajandusele ja investeerimisvõimalustele kaane peale.»