Valgamaal kuu algul kadunud mehe otsingud pole tulemusi andnud

Kui politsei 7. aprillil Pikkjärve äärde jõudis, lebas jää ja vee piiril müts, mis kuulus Viktorile. Mehe surnukeha leiti samast veekogust alles eelmisel nädalal.

FOTO: Politsei

Juba mitu nädalat on Valgamaal Karula vallas asuval Pikkjärvel ja selle ümbruses käinud aktiivsed otsingud, et leida kadunuks jäänud meest.

Kuna 69aastane Viktor elab üksi, ei aimanud esialgu keegi, et temaga midagi halba võiks olla juhtunud. Kõige paremini on mehe käimistega kursis ilmselt tema koer. Just tema saatis meest ka teekonnal, mis mehele viimaseks jääda võis. Paraku ei suuda neljajalgne sõber ka parema tahtmise juures oma peremehe saatusele valgust heita.

7. aprillil tuli aga politseile telefonikõne murelikult inimeselt, kes kinnitas, et järve ääres bussipeatuse lähedal seisab ilmselt juba mõnda aega sõiduauto Honda. «Kui helistaja läks sõidukit lähemalt uurima, avastas ta autost väikese koera ning helistas kohe ka politseisse,» kinnitas politsei pressiesindaja Kerly Peitel.

«Teataja kinnitas, et on autot samas kohas näinud juba 2. aprillil. Samas ei teadnud ta kinnitada, et auto tõepoolest kogu selle aja seal on seisnud,» rääkis Valga politseijaoskonna piirkonnavanem Marek Käis.

Pigem viitavad praeguseks selgunud asjaolud tema sõnul, et Viktori kodust äraminek võis aset leida ajavahemikus 5.–7. aprillini. «Seetõttu ootame ümberkaudsetelt inimestelt või nendelt, kes piirkonnas sageli viibivad, infot selle kohta, milline võis sel ajal olla jääseis järvel, ja seda, kas veekogul oli ka kalamehi.»

Kui politsei 7. aprillil järve juurde jõudis, olid lood jääga Käisi kinnitusel igatahes kehvad. «Natuke oli jääd järve ääres. Vee ja jää piiril keset veekogu lebas müts, sealsamas oli ka kott termose ja kalastusasjadega. Ilmselt oli aset leidnud suhteliselt kiire jääminek – isegi mulke polnud jääs näha. Puhus ka päris kõva tuul.»

Visuaalselt ei olnud tema sõnul siiski üheselt võimalik kohe öelda, et keegi võis tulla järve äärde kalastama ning seal mingil põhjusel hätta sattuda.

Piirkonnavanema kinnitusel käivitus siiski peagi ulatuslik operatsioon – selgitamaks välja, ega järves uppunud meest pole. «Sai paadiga peale mindud. Kutsuti kohale ka päästeameti pinnaltpäästjad. Kaldad ja veekogu vaadati üle. Paraku miski tulemusi ei andnud.»

Ainsa positiivse asjaoluna võib välja tuua, et järve ääres seisnud autost päästeti seal viibinud näljane koer. Miks ta sõidukis viibis – mitte vabas õhus –, pole teada.

Küll aga on põhjust arvata, et tegu polnud loomale sugugi tundmatu paigaga. «Kasutasime teda ka otsingutel, paraku ei leidnud temagi peremeest üles. Looma käitumise järgi aga oli näha, et ta on veekogu ääres käinud,» tõdes Käis. Praegu on loom Valga kodutute loomade varjupaigas ja teadaolevalt heas seisukorras.

Üpris kiirelt selgitati välja autoomanik, kelleks oli 69aastane kohalik mees Viktor. Ainsad mehe lähedased, kaks kasupoega kinnitasid hilisemalt, et leitud kalastustarbed ja müts kuuluvad Viktorile.

«Teate laekudes püüdsime kohe ka Viktori telefoninumbril helistada, kuid kõnele ei vastatud ja nii läksime mehe elukohta üle kontrollima. Viktori korteriuks oli korralikult lukus ning naabrid ega teised olnud erakliku eluviisiga meest sealkandis mõnda aega näinud. Meil oli piisavalt põhjust arvata, et Viktoriga võib olla midagi halba juhtunud,» rääkis piirkonnapolitseinik.

Seetõttu sisenes politsei mehe korterisse, et üle kontrollida, kas toas võiks miski anda selgust Viktori kadumises. «Toast leidsime mehe telefoni ning naabrid teadsid ka kõneleda, et ega Viktor väga aktiivne telefonikasutaja olnud. Seda kinnitas ka tema kõnede väljavõte, kus oli näha telefoni kasutamist mõne kuu tagant üksikutel kordadel,» kinnitas Marek Käis.

Kuna leiud viitasid, et Viktoriga võib olla juhtunud õnnetus, kaasati otsinguid järve põhjaosas läbi viima tuukrid Tartu firmast Maremark, kes kasutasid otsingutel sonari abi.

«11. aprillil vaatasid nad järve põhja üle, ei leidnud aga järvest kedagi.» Eelmisel laupäeval uuris Käis järve ise drooniga – samuti tulemusteta.

Pühapäeval leidis järvel ja selle ümbruses aga aset ulatuslik otsinguoperatsioon. «Otsingud käisid terve päeva. Kohal oli 32 inimest – suurem osa neist vabatahtlikud. Olin lausa üllatunud, et nii palju inimesi kohale tuli. Suur tänu neile kõigile! Politsei oli järvel paatidega väljas.»

Kuna ka selline suuroperatsioon Viktorit leida ei aidanud, läksid vabatahtlikud esmaspäeval veel järvele. Samuti olid taas sonariga kohal tuukrid. Otsingud jätkusid teisipäevalgi.

Käisi sõnul ei tähenda aga see, et otsingud tulemusi ei ole andnud, mingil juhul seda, et surnut veekogus pole. «Järv on kolm kilomeetrit pikk ja meeletult sügav. Vesi pole aga veel korralikult soojakski läinud.»

Samas tõdes piirkonnavanem, et aktiivsetel otsingutel politsei praegu mõtet ei näe. «Oleme otsinud maalt, veest, metsast... Pigem nüüd natuke ootame ja vaatame, mis saab.»

Kõigil, kel on infot, mis võiks kaasa aidata Viktori leidmisele või juhtunu asjaolude selgitamisele, palutakse ühendust võtta Marek Käisiga telefonil 5330 7155 või politsei infotelefonil 612 3000.

Käis rõhutas, et ühtaegu on tegu ka väga õpetliku juhtumiga, mida tasub kõigil kalameestel hingele panna. «Selliste jääoludega, nagu aprilli algul Pikkjärvel, on veekogule minek hulljulge tegu. Paraku tehakse seda ikka ja jälle.»

Käis tõdes, et Karula Pikkjärv on tuntud hea särjejärvena ja ilmselt arvas kirglik kalamees Viktor, et tunneb järve hästi. «Sellisest suhtumisest hädad hakkavadki pihta. Kui esimesel elupoolel ei juhtu midagi, ei saa jääda lootma, et teiselgi nii on.»

Tagasi üles