Puugid meeldivad vaid haigusetekitajatele

Kuigi puuki nimetakse tihtipeale putukaks, kuulub ta tegelikult ämblikulaadsete klassi ning tema lähimad sugulased on ämblikud, skorpionid ja lestad. Haigusetekitajatega nakatub ta, imedes juba haigestunud loomade verd. Foto: Kunnar Rüsülainen

Hiina kindral Sun Tzu on öelnud, et tunne oma vaenlast ja sa võid võita sada lahingut. Selleks et mõista, miks ja kuidas kevadiste plusskraadidega liikvele läinud puugid meile ja koduloomadele ohtlikud on, peame esialgu tundma õppima puuki ennast.

Erinevalt tavaarvamusest ei ole puugid putukad, vaid ämblikulaadsete klassi kuuluvad kaheksajalgsed lestalised. Eestis elutseb neid mitut liiki, kuid karta tasub neist Tartu Ülikooli putukaökoloogi Tiit Tedre sõnul vaid kaht:  võsapuuki ja laanepuuki. Kui esimene neist on Eestis kõikjal levinud, siis laanepuuk on rohkearvulisem Ida-Eestis.

Puugid talvituvad pinnases lume all – mida paksem lumi ja soojem pinnas, seda väiksem nende suremus. Kuna puukidel on tarvis elutsükli jooksul verd imeda kolmel korral, oleneb nende arvukus mõnel määral ka peremeesloomade hulgast. Kui puukide vastsed toituvad peamiselt väikeimetajate verest, siis täiskasvanud jahivad suuremaid ohvreid: kitsi, põtru, rebaseid, koduloomi ja inimesi.