Politseimaja pööningul roostetas hoonet tabanud miin

Nõukogude Liidu päritolu 82 mm kaliibriga miinipildujamiin oli tõenäoliselt sõja ajal kukkunud läbi politseimaja katuse ja jäänud kinni pööningu talade vahele.

FOTO: Päästeamet

Eelmisel nädalal avastasid ehitajad Tõrva politseimaja pööningult tala vahelt lõhkemata miinipildujamiini. Sõjaaegne lõhkekeha oli nõnda kehvas seisus, et tuli kiiremas korras lähedalolevas parkmetsas hävitada.

Üle 70 aasta vana lõhkekeha oli nii halvas seisukorras, et selle transport ei tulnud kõne allagi. Kaitseriietuses demineerija viis selle lähedal asuvasse parkmetsa, kus see lisalaenguga õhati.

FOTO: Päästeamet

Nõukogude Liidu päritolu 82 mm miinipildujamiin oli Lõuna-Eesti pommigrupi juhataja Kalvar Tammise sõnul hoonet tõenäoliselt sõja ajal tabanud, kuid mingil põhjusel ei olnud see plahvatanud. Seda kinnitas asjaolu, et ehitajad leidsid selle renoveerimistööde käigus tihedalt pööningu ja vahelae vahele kiilutult.

«Miin oli väga halvas olukorras ning kindlasti ei oleks see kannatanud pikemat transporti,» kirjeldas Tammine. Seetõttu viis kaitseriietuses demineerija selle politsei julgestusel lähedal asuvasse parkmetsa ning hävitas selle kontrollitud lisalaenguga.

Tammise sõnul ei oleks lõhkekeha iseenesest oma asukohas plahvatanud, kuid tulekahju või hoone kokkuvarisemisel oleks see oht olnud reaalne. «Lõhkekeha vanusest olenemata on need siiani ohtlikud. Roostetada võib küll kest, kuid lõhkeaine ja sütikud säilitavad oma omadused,» rääkis Tammine, kelle sõnul on vähemalt Eestis sõjamoon plahvatanud vaid siis, kui sellega on valesti ringi käidud.

«Siinjuures ongi demineerijate peamine sõnum: ärge liigutage leitud plahvatusohtlikku eset, vaid teavitage kohe leiust numbril 112. Üha rohkem tuleb leide, kus lõhkekehad tuleb hävitada leiukohal, sest viga on saanud välised kaitsemehhanismid ning pikem transport on ohtlik,» edastas Tammine.

Tõrva abilinnapea Tõnu Jaansalu kinnitusel on praegu renoveeritav Tõrva politseimaja üks vanemaid kesklinnas paiknevaid hooneid. 1905. aastal algselt elamuks ehitatud puumajast sai kohaliku korrakaitse keskus 1918. aastal ning 1937. aastal lisati hoonele juurdeehitis. Nõukogude ajal oli maja miilitsa käsutuses. «Väiksemaid ja suuremaid remonte on tehtud majale läbi aegade. Nüüd rekonstrueeritakse hoone täielikult,» ütles Jaansalu.

Tagasi üles