Auhind läheb merekeele mõistjale

Traditsiooni kohaselt istutab keeleauhinna laureaat kohalikku keeletammikusse oma puu. Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Täna tähistatakse Lääne-Virumaal Väike-Maarjas Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna keelepäeva. Tänavune laureaat, laevakapten Uno Laur räägib merekeelest ja merendusalase terminoloogia arendamisest ning traditsiooni kohaselt istutab kohalikku keeletammikusse oma puu.

Keelepäev algab Väike-Maarja seltsimajas konverentsiga, mille põhiteema on merekeel. Lisaks Laurile kõnelevad merenduse oskussõnadest, Merevikist ja Merekeele nõukoja tööst ka nõukoja esimees Peedu Kass ja liige Tauri Roosipuu.

Keelepäeva korraldavad haridus- ja teadusministeerium, Eesti Emakeele Selts, Väike-Maarja vald ning Väike-Maarja gümnaasium.

Wiedemanni keeleauhinna tänavune laureaat kapten Uno Laur on õppinud merendust eesti keeles ja ta peab väga tähtsaks, et oskuskeeles oleksid korrektsed terminid olemas. 1973. aastal algatas Uno Laur Eesti Meremuuseumi juures terminoloogia komisjoni eesti merekeele arendamiseks ja korrastamiseks.

Komisjoni töö tulemusena ilmus 1996. aastal «Mereleksikon» ning 2008. aastal «Inglise-eesti meresõnaraamat». «Mereleksikoni» kaasajastamiseks loodi 2009. aastal veebi-entsüklopeedia Mereviki, mida pidevalt täiendatakse.

Wiedemanni keeleauhind määratakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Aasta tagasi määrati Wiedemanni keeleauhind Leelo Tunglale, esimesena sai selle 1989. aastal Henn Saari.

Auhinna on pälvinud ka Valgamaa juurtega inimesed. Aastal 1992 sai selle kirjanik Valev Uibopuu ja 2001. aastal keeleteadlane, Tartu Ülikooli professor Eduard Vääri.