Tšernobõli katastroof jättis jäljed aastakümneteks

Plahvatanud neljas reaktor, millest levinud kiirgus muutis paljude inimeste elu ja saatust. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Tšernobõli aatomilektrijaamast paiskus 26. aprillil 1986. aastal tuumareaktori plahvatuse tagajärjel õhku tohutu suur radioaktiivseid tuumajääke sisaldav pilv, mille hulk ületas Hiroshima pommitamisel tekkinut rohkem kui nelisada korda. Valgamaa jäi toona saastest õnneks peaaegu puutumata.

Radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal ning eriti Valgevenes. Võib öelda, et Eestil oli õnne, sest see jäi Tšernobõlist Läänemerele ja Skandinaavia poole liikuvate radioaktiivsete õhumasside põhiteelt kõrvale. Ainult üks saastet kandev õhuvool riivas aprilli lõpupäevadel oma idapoolse äärega Saare- ja Hiiumaad.

Põhiline osa radioaktiivsest pilvest, teinud kaare üle Soome, jõudis mai alguspäevadeks Leningradi linna ja oblasti kohale. Selle, nüüd juba lõuna poole liikuva radioaktiivse õhumassi lääneserv ulatus Ida-Virumaa ja Peipsi kohale ning põhjustas seal mitmeks aastaks Eesti radioaktiivselt enamsaastatud piirkonna.