Päevatoimetaja:
Mati Määrits

Pähksaar – suvitajate meelispaik

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kui järve põhjakaldalt paadiga sõitma hakata, haarab silm ühel hetkel veest välja kõrguvat metsatukka. See on Võrtsjärve üks suurimaid saari Pähksaar.
Kui järve põhjakaldalt paadiga sõitma hakata, haarab silm ühel hetkel veest välja kõrguvat metsatukka. See on Võrtsjärve üks suurimaid saari Pähksaar. Foto: Rein Säinas/Valgamaalane

Ei ole just palju külasid, kes päris oma saartega uhkustada saavad. Karu küla saab. Võrtsjärves jääb küla piiridesse koguni kaks saart: Ainsaar ja Pähksaar.

Võrtsjärve lõunaossa jääval Pähksaarel on suurus koguni 16,4 hektarit. Kui järve põhjakaldalt paadiga sõitma hakata, haarab silm ühel hetkel veest välja kõrguvat metsatukka. See on Võrtsjärve üks suurimaid saari Pähksaar, millest lõuna poole jäävat ala kutsutakse Väikejärveks.

Pähksaar sai nime seal kasvavatelt sarapuupõõsastelt. Saarel, mis kaugusest vaadatuna pisut kaabut meenutab, püsielanikke ei ole. Peamine elutegevus käib suviti, kui see enamasti külastajatest tulvil on. Majesteetlikku ilmet annavad saarele seal kasvavad põlispuud: tammed, kased, vahtrad ja pärnad, mis on jämedad ning kõrged.

Märksõnad

Tagasi üles