Võrtsjärve jagub kolmele maakonnale

Angerjad. Foto on illustratiivne. Foto: Elmo Riig / Sakala

Karu küla lahutamatuks osaks on olnud ja jääb kindlasti ka edaspidi Võrtsjärv. Varasematel aegadel andis järv külaelanikele tööd ja toidukõrvast. Nüüd aga kasutatakse järve pigem suvisel ajal turistide ligimeelitamiseks.

Võrtsjärv on suurim tervikuna Eesti territooriumil olev järv, mis piirneb kolme maakonna – Viljandi-, Tartu- ja Valgamaa – ning seitsme vallaga: Tarvastu, Kolga-Jaani, Viljandi, Rõngu, Rannu, Põdrala ja Puka. Võrtsjärve esmamainimine pärineb Henriku Liivimaa kroonikast, kus seda nimetatakse Worcegerwe, Worcegerrewe ja võib-olla ka Wordegerwe.

See on läbivoolujärv, mille vesi vahetub umbes ühe aasta jooksul. Järve voolavad viis jõge: Väike Emajõgi, Õhne, Tarvastu, Tänassilma ja Rõngu jõgi. Pindala on 270 ruutkilomeetrit, pikkus umbes 35 ja laius põhjaosas 15 kilomeetrit. Keskmine sügavus 2,8 ja suurim sügavus 6 meetrit. Järves on ka viis saart: Tondisaar, Pähksaar, Ainsaar, Rättsaar ja Heinsaar. Karu küla piiridesse jäävad Pühksaar ning Ainsaar.