Karu küla neli suitsu tõusevad järve äärest metsade vahelt

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võrtsjärv on läbi aegade pakkunud külaelanikele tööd ja toidukõrvast – aga ka silmailu.
Võrtsjärv on läbi aegade pakkunud külaelanikele tööd ja toidukõrvast – aga ka silmailu. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Kui sättida end Pikasillast läbi mööda Võrtsjärve läänekallast sõitma, ei panegi tähele, kui ühel hetkel oled keset küla. Ei jää tee peale ühtegi silti ega viita. Lihtsalt üks majapidamine siin, teine seal. Ainuke koht, kust küla nime välja lugeda võis, oli ühe elektrialajaama sein, kus kirjas, et tegemist on Karu külaga.

Küla põlise elaniku Viivi Alumetsa sõnul oli kunagi tegemist päris suure külaga. «Nii palju kui ma oma vanemate ja teiste külaelanike käest kuulnud olen, oli siin 24 suitsu. Nüüd elab Karu küla neljas majapidamises seitse inimest ja kolm maja on sellised, kus aasta ringi ei elata.»

Peamisteks tegevusvaldkondadeks, millega külas tegeleti, oli põllumajandus ning kalapüük. Kolhoosiajal tegeleti ka seakasvatusega. Viivi Alumetsaga vesteldes selgus, et kunagi on külas ka puukirik olnud. «Tänaseks päevaks ei ole sealt midagi alles. Klassiõe isa teadnud rääkida, et kiriku juures olevat ka üks veesilm olnud, mille neljas nurgas allikad. Seal käidi siis enne kirikusse minemist jalgu pesemas,» meenutas naine.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles