Usin tammiehitaja teeb maaomanike meele mõruks

Jahe kevad on nii metsamehed kui maaomanikud pannud raskesse olukorda. Koprajahi hooaeg on läbi, kuid aktiivselt tegutsema on loomad hakanud alles nüüd.

Valgamaa metskonna metsaülem Risto Sepp tõdes, et kuivendusvõrkudes askeldavad koprad tekitavad metsameestele suurt muret. «Väheru piirkond on üks selline koht, kus koprad näiteks tegutsevad, samuti Läti piiril. Ma ei tea, kuidas Läti jahimehed kobrastesse suhtuvad, aga piirialad on probleemsed. Kuna metsa on piiri ääres väga palju, on see tõsine mure,» rääkis Sepp.

Ta tõdes, et kui kobras paneb kuivendusvõrgus ühe otsa kinni, on terve mets vee all. «Kui ta oleks looduslikus veekogus – kas järves või jões –, oleks olukord mõnevõrra parem. Neil aga on tava oma teise aasta pojad minema lüüa ja siis nood ujuvad kuskile omaette. Eks igaüks otsib endale kodu.»

Metsaülema sõnul on neil kuivenduskraavide korras hoidmiseks leping, et jahimehed võtavad kopratammisid maha ning peavad ka jahti. «Kui kuivendusvõrk on korda tehtud, on selle võrra raskendatud ka kopra elu – meie rõõmuks.»

Sepp lisas, et praegu tundub kopra arvukus kontrolli all olevat ja tihedad suhted jahimeestega annavad võimaluse vajadusel sellesse ka sekkuda. Koprajahi aeg on aga selleks korraks läbi. Kestis see 15. aprillini ja uuesti algab jälle augustis. Seega saab kobraste tegevust piirata tammide allalaskmisega.

Eelmise nädala kolmapäeval sattus Valgamaalase fotokaamera ette lausa mitu kopratammi Tõrva piirkonnas. Näiteks oli mõnesaja meetri ulatuses Tikste maasikukaitsealal Pokardi ojal neid kaks. Ehitajaid toona pildile ei sattunud.

Koprad tegutsevad usinalt ka Otepää piirkonnas «Otepää puhul on tegemist looduspargiga ning selle territooriumil on sihtkaitsevööndid ja jahipidamine sootuks puudub,» sõnas Valgamaa jahimeeste ühistu esimees Rein Rosenberg. «Sealseid kahjusid ei ole jahimeestel võimalik mõjutada. Sama olukord on Karula rahvuspargis.»

Seega on kohti, kus tuleb paratamatult leppida kopra tegevusega. «Selliseid piirkondi on küll vähe, aga küttimine on seal raskendatud ja samamoodi tammide allavõtmine,» lisas Rosenberg.

Möödunud jahihooajal küttisid kohalikud jahimehed tema andmetel 841 kobrast. «Eelmistel aastatel on see arv ületanud 1000 piiri, aga kobraste arvukus on jätkuvalt kõrge.»

Kopra elupaik võiks Rosenbergi sõnul olla looduslik veekogu. «Kui nad asustavad eesvoole või kuivendusvõrgustikku, võivad nad seal teha väga palju pahandust. Arvan, et maaomanikele ja neile, kes kobrastega kokku puutuvad, on loomade tegevus probleem,» tõdes Rosenberg.

Loom tõstab oma tegevusega veetaseme üles. «Kui vesi pikemat aega üleval on, viib see kuivendusvõrgustiku korrast ära. Põhimõtteliselt võib siis tekkida maa, mida omanik ei saa kasutada.»

Kevad on tänavu olnud pikalt jahe. «Kobras ei alusta oma tegevust aga enne, kui piisavalt soe. Kui nüüd mais peaks minema soojaks, alustabki ta oma aktiivset elutegevust, kuid küttimise aeg on selleks korraks läbi,» kirjeldas Rosenberg praegust olukorda. «Kobrastel on pojad siis urgudes ja seetõttu pole küttimine eetiline. Samas mõistan ka maaomanike muret, sest kui koprad hoiavad vett üleval, rikub see maa seisukorda.»

Sügisel langeb koprajahi aeg kokku nii kitse- kui põdrajahi ajaga. «Kui on soe kevad, kütitakse kobrast hea meelega, sest ta on üks väheseid, keda sel ajal küttida saab – nagu ka metssiga.»

Kui kopratamm lõhkuda, peaks veetase ühe ööga tagasi tõmbuma. «Kui tamm päriselt välja tõsta, on paariks nädalaks rahu, aga koprad hakkavad seejärel uuesti ehitama. Seega on nende tegevus päris tõsine probleem ja tammide lõhkumine ainuüksi ei päästa,» kinnitas Rosenberg. «Jahimehele on kobras paras töö ja mugav vastane ta kindlasti pole.»

KOBRAS

Eesti suurim näriline. Tegemist on põlisasukaga, kes üleküttimise tagajärjel Eestist mõneks ajaks kadus. Uuesti ilmusid koprad Eestisse 1957. aastal. Praeguseks on kobras levinud üle riigi isegi saartele, arvukus on suur. Nii tekitab ta metsadele ja põldudele üle Eesti märkimisväärset kahju.

Allikas: Eesti jahimeeste selts

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles