Tallinnas Kadrioru lossi ees avab Teatejooksu president Toomas Hendrik Ilves, kelle sõnul on Teatejooks väärt algatus, mis toetab liikumisvõime kaotanud lapsi, et nad uuesti omal jõul liikuma hakkaksid.
«See on nende märkamine, kes seda tõepoolest vajavad. Usun, et liikumisvõime kaotanud noortele annab jõudu teadmine, et igal aastal kogunevad üle Eesti nende toetuseks ja abiks Teatejooksule tuhanded eakaaslased,» ütles president Ilves.
Teatejooksu ühe eestvedaja Erik Pallase sõnul ei osanud korraldajad rohkem kui kümme aastat tagasi oodata, et üritusest kasvab Eesti suurim laste- ja noortespordiüritus. «Tuhandete eesti laste ja nende õpetajate jaoks on Teatejooks saanud iga-aastaseks traditsiooniks, kus osaletakse rõõmuga üha uuesti ja uuesti. See on võimalus tunda rõõmu liikumisest ja teha oma jooksuga head,» ütles Pallase.
Teatejooks toimub samaaegselt 21 paigas üle Eesti. Valgamaal saab see teoks Valgas ja Otepääl. Lisaks lieab see aset Tallinnas, Elvas, Haapsalus, Jõgeval, Keilas, Kuressaares, Kohtla-Järvel, Kärdlas, Narvas, Paides, Raplas, Põlvas, Pärnus, Rakveres, Sillamäel, Tartus, Toilas, Viljandis ja Võrus. Suurim osalejate arv on seekord Tallinnas (1072 last), järgnevad Tartu (920 last) ja Pärnu (832 last).
Valgas on osalema registreerunud 336 last. Spordihalli juurest algava jooksu avab maavanem Margus Lepik. Otepääl on osalemas 248 last. Seal avab jooksu Otepää vallavanem Kalev Laul, soojenduse aga viivad läbi Audentese spordigümnaasiumi Otepää filiaalis õppivad noorsportlased.
Mullu osales Valgas jooksul samuti 336 last, Otepääl oli neid aga tänasest oluliselt vähem – 216.