Päevatoimetaja:
Kersti Kond

Valgjärve põhjas lamavad muistsed varemed

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Valgamaal Koorkülas asuva Valgjärve suurim sügavus on ligi 27 meetrit ning järv on haruldaselt selge veega, mille läbipaistvus küündib väidetavalt kuni 5 meetrini.
Valgamaal Koorkülas asuva Valgjärve suurim sügavus on ligi 27 meetrit ning järv on haruldaselt selge veega, mille läbipaistvus küündib väidetavalt kuni 5 meetrini. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Eesti kümne sügavaima järve hulka kuuluv Koorküla Valgjärv on üks meie kaunemaid ja samas müstilisemaid veekogusid. Selgeveeline ning kala- ja vähirikas järv peidab endas aga mõistatuslikke palgijäänuseid, millel teadlaste sõnul vanust üle tuhande aasta.

Järve madalal seljandikul asuvaid veealuseid palkvaremeid on sajandite jooksul uurinud nii mõisnikud kui kirjanikud, haritlased kui teadlased, nii siit kui välismaalt, kuid täielikku selgust või üksmeelt nende päritolus endiselt pole.

Nagu ikka olukorras, kus seletus millelegi imelisele pole ilmne, leidub ka Valgjärve ja selles peituvate muististe kohta legende ja saamislugusid, mille algupära enam ükski elav inimene ei mäleta. Ühe kõige levinuma neist on 20. sajandi algul üles tähendatud rahvaluulekoguja Matthias Johann Eisen.

Märksõnad

Tagasi üles