Hommikusöögiks kasepungadega maiustav orav ei teinud Valgamaal Tsirguliina alevikus teist nägugi, kui temast nädalavahetusel pilti ja videot tehti.
Video: Orava hommikune söögikord
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oravaid võib kohata kõigis metsatüüpides: okas-, sega- ja lehtmetsades. Oravad elavad meelsasti ka linnaparkides ja surnuaedades, kus nad on palju julgemad kui metsas ja tulevad tihti uudistama, kas inimestel neile midagi süüa pakkuda on. Suurema osa oma ajast veedavadki nad puu otsas, olles aktiivsed peamiselt päeval. Ühelt puult teisele minemiseks sooritavad nad efektseid hüppeid, mitte ei tule puu otsast alla ja ei roni järgmist puud pidi uuesti üles tagasi.
Oravad on levinud üle terve Eesti ning ka saartel. Saaremaal võib vahest kohata orava tumedat versiooni, kes siis punake suvekarva asemel kannab tumepruuni suvekarva. Täpne arvukus on hetkel teadmata, kuid väikekiskjate arvukuse kasvuga on orava arvukus viimasel kümnel aastal vähenenud. Seepärast kohtab metsas oravaid küllaltki harva, kindlam viis oravaid näha on minna mõnda suuremasse linnaparki jalutama.
Oravate jooksuaeg on jaanuarist märtsini ning pojad sünnivad pärast 36-42 päevalist kandeperioodi. Juhul kui on käes kehv käbiaasta, võivad pojad sündida alles suvel. Poegi on pesakonnas keskmiselt kolm, kuid on täheldatud ka 1-8 pojalisi pesakondi. Pojad iseseisvuvad 10 - 16 nädala jooksul. Oravad võivad aasta jooksul üles kasvatada kuni kaks pesakonda.
Orava pesa meenutab mõnes mõttes linnupesa, sest see ehitatakse kõrgele puu otsa okstest ja samblast. Vahel kasutavad oravad pesitsemiseks ka õõnsusi.
Oravad söövad männi- ja kuuseseemneid, tammetõrusid, marju, seeni, puukoort ning puumahla. Orava menüü on seotud piirkonnaga, kus ta elab ning peale puuseemnete sisaldab see harilikult ka lilli, noori pungi, putukaid, metsapähkleid, kibuvitsamarju ning seeni. Üldlevinud arvamusest hoolimata söövad oravad tammetõrusid harva. Suurem osa oravate aktiivsusajast möödubki toitudes. Halb ilm võib oravate tegevust tugevasti pärssida, sest nad suudavad ilma toiduta vastu pidada kõigest paar päeva.
Orava koduterritooriumi suuruseks võib olla kuni 50 hektarit.