Haridus- ja teadusminister sai eile õhtul avaliku pöördumise Karula valla lapsevanematelt, elanikelt ja Lüllemäe põhikooli vilistlastelt, kus mõistetakse hukka laste kasutamist mõjutusvahendina, kirjutab Postimees.
Minister sai avaliku pöördumise Lüllemäe kooli asjus
«Lüllemäe põhikool on senini olnud hea mainega rahulik ja tegus haridusasutus looduskaunis Karulas. Kahjuks oleme täna sattunud olukorda, kus väikese kogukonna sisene ja kontrolli alt väljunud võimutüli on paisunud nii suureks, et üleriigilise meedia tähelepanu tõttu on seatud löögi alla nii meie kallid lapsed kui ka kooli ja valla maine tervikuna,» seisis elanike vastulauses protestiaktsiooni korraldajatele.
"Ootamatu skandaali keskmesse sattumine on paljusid meie hulgast tugevasti šokeerinud. Jääb arusaamatuks, kuidas saab läbirääkimistaktika, milles vastandutakse vallavalitsusele, jõhker teiste lapsevanematega mittearvestav käitumine, sildistav ning solvav suhtlemisstiil, pidev survestamine ning laste ärakasutamine mõjutusvahendina olla efektiivne, et pürgida võrdväärseks koostööpartneriks kellega iganes. Samuti tahaks küsida, mil moel aitab selline tegevus kaasa uue tugeva koolijuhi leidmisele, kogukonnasisesele koostööle ja suuremale kaasatusele?» seisis pöördumises, mis laekus Jürgen Ligile.
«Esimest korda pärast ärkamiseaega kohasin täna häälekat enamust,» kommenteeris Ligi suhtlusportaalis ja täpsustas, et kogukond on nüüd pöördunud hääleka vähemuse vastu, kes eelmisel nädalal väljendas oma rahulolematust kogu kogukonna nimel.
«Nad said erakordselt lehepinda ja eetriaega. Mul tuleb nüüd olukorda klaarida.»
Ligi sõnul ei saa koolile ja vallale ette heidetud asjad huvitada õppijaid ega isegi lapsevanemaid sedavõrd, et jätta lapsed kooli saatmata. «Lapsed peavad õppima, mitte trotsima mingi kirjavahetuse puudulikkuse või arengukava puudumise pärast. Sellised asjad võivad jätta püsiva jälje suhtumises õpetajatesse ja vaimsesse autoriteeti üldiselt,» lisas Ligi.
Muuhulgas tõigi kogukond oma pöördumises välja, et ei aktsepteeri laste kasutamist mõjutusvahendina oma seisukohtade väljendamisel ja avalikkuse tähelepanu tõmbamisel.
«Toetame koolipidaja valitud suunda ja tasakaalustatud dialoogi pidamist. Taunime ründavat ja järeleandmatut suhtlemisstiili, mis ei ole kuigi jätkusuutlik ega sobi kooli. Ka ei ole see just parim eeskuju lastele,» seisab pöördumises.
Lisaks hindavad pöördujad lapsevanemate seniseid kaasarääkimisvõimalusi koolis üsna heaks. «Meid on kaasatud läbi hoolekogu, paljusid asju on arutatud koosolekutel.»
Veel juhitakse tähelepanu, et protestiaktsiooni algatajateks on 13 perekonda. «Proportsionaalselt annab nendest peredest pärit laste hulk välja 1/3 Lüllemäe põhikoolis käivate laste arvust. Üleriigilises meedias kõigi lapsevanemate ja kogukonna nimel esinemine on eksitav ega ole õigustatud,» lisavad pöördujad, kelle hinnangul on protestijad tänaseks kahjustanud kooli kui ka kogu valla mainet.
«Hirm ja mure väikese maakooli jätkusuutlikkuse pärast tugeva 9-klassilise põhikoolina on mõistetav, kuid alusetute hirmujuttude levitamine meediakampaania raames külvab asjatut segadust ja paanikat. Sellistel süüdistustel pole alust, kuna vallavalitsus on pikaajaliselt käitunud kooli toetavalt.»
Veel ütlevad pöördujad, et kui soovitakse rohkem kaasarääkimisõigust koolile direktori valimisel, siis peaks jagunema proportsionaalselt ka vastutus.
«Lõpetuseks. Me oleme kohalik kogukond, me pole turistid. Me oleme lapsevanemad, kes tahavad, et me lapsed saaksid rahus õppida ja enda tulevikku ehitada. Me ei taha, et nende ees mängitaks mingeid näitemänge ja tehtaks reklaamtrikke, justkui lapsevanemad ja kogukond oleks meie asemel keegi teine. Me usume oma Lüllemäesse ja oma kooli ja sama usku väärivad ka meie lapsed,» lõpetavad kirjutajad.
Kirja koostanud kohalik lapsevanem Hele Pormeister kinnitas Postimehele, et hetkel käib pöördumisele allkirjade kogumine, kuid selle taga on suur hulk Karula valla lapsevanemaid ja elanikke, keda olevat kindlasti rohkem kui protestijaid.
Pöördumisele kirjutas alla 23 inimest.