Asula tekkis ümber kiriku ja surnuaia

Kui mitu küla saab uhkeldada omaenda kiriku ja surnuaiaga? Pealegi on need mõlemad suurepärases korras. Surnuaias on tunda kalmistuvahi hoolivat kätt ja kirik sai hiljaaegu katuse renoveerimise käigus uue kuplistiku. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Priipalu küla on ajalooliselt kuulunud Kuigatsi valla koosseisu, olles ettevõtliku elanikkonna ja aktiivse seltsieluga piirkond. Kompaktse asutusega küla ei ole eriti pika ajalooga, see on välja kujunenud ja ehitatud Eesti apostliku õigeusu kiriku püstitamise järel.

Kiriku ehitust alustati 1873. aastal ja see kestis kokku kuus aastat, valmides lõplikult aastal 1879. Õigeusukogudus kannab kirikuisa püha Vassili (Basiliose) nime, kes elas neljandal sajandil ja kelle tööd usuteaduse alal on kasutamisväärsetena säilinud tänapäevani. Vassili väljatöötatud liturgilise jumalateenistuse kord on tänapäeval õigeusukirikutes kasutusel.

Tegelikult aga on Priipalu kogudus vanem kui praegune kirik keset küla. Kirikudokumentidest saab lugeda, et kogudus avati Vanamõisa koguduse nime all 1846. aastal, kuid ei olnud õiget hoonet. Teenistused toimusid eri majades ja aastal 1849 nimetati kogudus Soontaga koguduseks, millele ehitati 1854. aastal väike puukirik.