Valga Jaani kirikus avastasid töömehed remondi käigus ajaloolise tähtsusega leiu. Aknaklaaside puhastamisel tuli välja, et ühele käsitsi valmistatud klaasile on 160 aastat tagasi graveeritud meistri nimi ja kuupäev.
Kiriku remont tõi päevavalgele ajaloolise aarde (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Klaasilt võib välja lugeda kuupäeva 17. oktoober 1856, selle juures on nimi Gottlieb Rolf Morritz. «See käsitsi tehtud originaalklaas on seega 160 aastat vana,» tõdes OÜ Novabild juht Ants Sütt.
«Kui torni välisukse koos kaaraknaga restaureerimiseks maha võtsime, me seda kohe ei märganud. Alles siis, kui mitmest jupist koosnevaid aknaklaase puhastama hakkasime, avastasime selle. Olen küll hulk aastaid ehitusvaldkonnaga, eelkõige vanade hoonete restaureerimisega tegelenud, kuid kunagi varem pole ma näinud, et klaasimeister oleks oma nime klaasile peale graveerinud. Põnev leid igatahes,» rõõmustas Sütt.
Pool klaasidest originaalid
Remondi käigus saab uuendatud nii torni välisuks kui kaaraken selle kohal. «Aknadetailid on hästi säilinud – puhastame need vanast värvist, asendame katkised ja puuduolevad liistud ning värvime üle. Kõik säilinud originaalklaasid, mida on umbes pool vajaminevatest, puhastame ja paneme tagasi. Vaadake, siin on kasutatud puunaelu ehk puutikke,» juhtis Sütt tähelepanu detailidele.
Kui Novabildis leidu uudistamas käisime, oli kaarakna detailide restaureerimisega ametis valgalasest praktikant, Viljandi kutseõppekeskuses restaureerimist õppiv Triinu Torn. «Lõpetan esimest õppeaastat ja olen siin praktikal jaanipäevani. Olen koolis mingil määral restaureerimistööga kokku puutunud, kuid see, mida praegu teen, on detailirohke ja väga huvitav.»
Kirikutorni välisuks on suures osas säilitanud algupärase kuju. Kaunistused ja rosetid puhastatakse vanadest värvikihtidest ning pehkinud osad asendatakse uue puiduga. Olemasolevate rosettide eeskujul valmistatakse ka puuduolev. Uks ja selle leng krunditakse ning värvitakse linaõlivärviga. Lukk ja hinged puhastatakse ning kaetakse metallivärviga.
Kena ilme saanud välisukse ja kaarakna paigaldavad Novabildi töömehed kirikutorni tagasi mai lõpuks.
Mitte praagi parandus, vaid garantiiremont
Firma juht lükkab ümber rahva hulgas levima hakanud jutu, nagu oleks ehitajad torni ülemist osa kehvasti remontinud, kuna kohati värv koorub.
«See ei ole üldsegi nii. Katus on aastaid vett läbi lasknud ja eriti on kannatada saanud välismüüride ümbrus, kus läbijooksud tugevalt kahjustanud katuse- ja laekonstruktsioone, samuti karniise ja seinu. Müüridesse kogunenud rohke niiskuse tõttu on ka üle-eelmisel aastal paigaldatud lubikrohv ja -värv kohati lahti löönud. Nüüd teemegi parandustöid garantiiremondi korras,» selgitas Sütt.
Torni alumise korruse lubivärvikiht, lubikrohv ja tellissein on aastate jooksul kadunud karniisiplekkide ja temperatuurikõikumiste tõttu samuti ulatuslikke kahjustusi saanud ja nüüd on sealgi käimas uuendustööd. Lahtine krohv eemaldatakse, lagunenud tellised asendatakse vanade keraamiliste tellistega, fassaad krunditakse ja krohvitakse üle lubikrohviga, mis omakorda kaetakse lubipahtli ja seejärel lubivärviga.
«Jaanipäevaks saab terve torn uhkema ilme,» lubas firmajuht.
Hindamatud leiud teevad töö eriti köitvaks
Sütile on vanade hoonete ennistamine nii töö kui suur hobi. «Hakkame sel aastal tegelema Vana-Antsla mõisa restaureerimisega, kus kogu katuse konstruktsioonid puutikkudega valmistatud. Tuleb põnev töö,» oli Sütt elevil. Ta lisas, et järgmisel päeval lähevad töömehed restaureerima Saue vallas asuvat seitsmest hoonest koosnevat Voore mõisakompleksi.
«Ka see on väga huvitav. Juba viiendat aastat tegeleme Kärstna mõisa taastamistöödega. Oleme selle kompleksi restaureerinud katuseni, tänavu hakkame sisetöid tegema.Väga põnev on vanu hooneid taastada.»
Üle-eelmisel aastal Kärstna mõisa kabeli remondi käigus leidsid Novabildi töömehed hauakambrist-keldrist prahti välja vedades rämpsu seest kolm kirstu, milles ühes olid eeldatavasti mõisa omaniku, tsaariarmee kindralleitnandi Reinhold von Anrep-Elmpti säilmed.
«Isegi ajaloolased ei teadanud, kuhu see kuulus sõjamees maetud on. Meie töö teebki põnevaks see, et pidevalt leiame midagi huvitavat ja ajalooliselt hinnalist,» nentis Sütt.
VALGA JAANI KIRIK
Sai valmis ja pühitseti 3. septembril 1816.
Ehitati aastatel 1787–1816, nurgakivi pandi 31. mail 1787.
Kahe aastaga sai kirik katuse alla, kuid rahapuuduse tõttu venis ehituse lõpetamine aastani 1816, mil valmis kirikutorn. Keiser Aleksander I annetas 5000 rubla ning siis saigi kirik lõpuks valmis.
Kivikiriku projekteeris Riia arhitekt Christoph Haberland. Enne seda olid Valgas ainult puitkirikud, mis kippusid sõdades ja tulekahjudes hävima.
Kirik ehitati endisele surnuaiale, hilisema turuplatsi äärde; praeguseks on sellest kohast saanud Valga kesklinn.
Allikas: Vikipeedia