Tänavu on politsei liiklusest kõrvaldanud 102 narkojoobes roolikeerajat. Rõhuv osa joobeseisundis ohtlikest liiklejatest on tarvitanud kanepit või amfetamiini.
Valgas tabatud sõidukijuht oli tarvitanud kaht narkoainet
20. mai 2016, 16:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühe narkojoobes juhi tabas politsei ka Valgamaal. «Kevadel peatas politsei Valgas autojuhi, kelle sõidustiil äratas kahtlusi. Esmalt kontrolliti juhil võimalikku alkoholijoovet – indikaatorvahend näitas, et mees on kaine. Seejärel tehti narko-kiirtest ning see näitas positiivset tulemust,» rääkis politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Kerly Peitel.
Ekspertiisis selgus tema sõnul, et keskealine kohalik mees oli tarvitanud amfetamiini ja THC-d. Viimase puhul on tegu kannabinoididega, mis tekitavad sõltuvalt THC sisaldusest näiteks korduvtarvitamisest ka raskeid psüühika muutusi.
«Mehe suhtes alustati kriminaalmenetlust, karistusotsus on veel tegemisel,» lisas pressiesindaja.
Mullu avastas politsei tema andmetel Valgamaal kokku kolm narkojoobes juhi toime pandud rikkumist: Valgas, Tõrvas ja Hummuli vallas. Kahel juhul oli tegu sama isikuga.
«Ühe narkojoobes juhi tabamisel oli suur osa ka tähelepanelikul inimesel, kes märkas kaupluse juures väga kummalise käitumisega autojuhti: ta parkis risti, käis pidevalt autost välja ning ronis tagasi rooli taha. Inimesele tundus selline vaatepilt isegi naljakas, kuid ekspertiisis sai »nali« tõsise punkti: mees oli kokaiini tarvitanud ja tema suhtes alustati kriminaalmenetlust,» rääkis Peitel.
Hea uudis on see, et Valgamaal liiklusõnnetusi narkojoobes autojuhtide süül tänavu ega mullu õnneks juhtunud ei ole. «Küll on tänavu alkoholijoobes juht Valgamaal põhjustanud ühe inimkannatanutega avarii, mullu oli seitse sellist avariid,» tõi Peitel välja.
Lõuna prefektuuri patrulli- ja liiklusjärelevalve talituse juht Alvar Pähkel sõnas, et enamasti tabatakse narkojoobes juhte piirkondades, kus levib ka enam narkootilist ainet.
"Kandes narkojoobes autojuhtide tabamiskohad kaardile, tähendaks see nii tänavuste kui mulluste andmete põhjal Tallinna kõrval näiteks ka Ida-Virumaa ning Tartu eristumist teistest piirkondadest. Samas ei ole me naiivsed, arvates, et väiksemates keskustes narkojoobes juhte ei liigu. Sealgi teeme järjepidevalt pistelisi kontrolle," kinnitas Pähkel.
Argise liiklusjärelevalve ning lauskontrollide kõrval on politsei teravdatud pilk suunatud erinevatele üritustele. Kohtadesse, kuhu lähemad ja kaugemad pidulised autodega saabuvad.
"Töömeetod on sarnane alkoholijoobes juhtide tuvastamisega, kui juhi sõidustiil on kahtlane või äratab kogenud korrakaitsja tähelepanu mõni muu joobele viitav asjaolu. Kahtluse korral, et inimene on keelatud aineid tarvitanud, kontrollib politseinik juhti indikaatorvahendiga. Kui esinevad tarvitamise tunnused, selgitab ekspertiisi- või tervishoiuasutus juba täpselt võimaliku joobe," kirjeldas Pähkel.
Ekspertiisidest nähtub, et sagedamini on narkojoobes juhid tarvitanud kanepit ja amfetamiini, kuid selles nimekirjas on ka mitmeid teisi narkootilisi aineid nagu näiteks fentanüül, kokaiin, marihuaana, GHB ja teised.
"Sõltumata, millest täpselt narkojoove tekkis, on nende autojuhtide seas nii edukaid ettevõtjaid aga näiteks ka elu hammasrataste vahele jäänuid," profileeris Pähkel. Ta lisas, et narkojoobes juhtide puhul võib sarnaseid jooni leida pigem narkojoobe tunnuste põhjal.
"Kel on eriti suured või vastupidi imeväikesed pupillid, silmad näiteks läigivad ja on punased, keha väriseb või isegi tõmbleb, mõni on tohutult rahutu, teine jälle eriti apaatne, kiirest pulsist ja süstejälgedest rääkimata" kirjeldas politseijuht.
Pähkel rõhutab, et narkojoobes autojuhtidesse suhtub politsei nulltolerantsiga – nagu ka teiste ohtlike liiklusrikkumiste korral.
"Meelemürk võtab autojuhilt võime oma oskusi õigesti hinnata, sõidukit ohutult juhtida, tähelepanelik olla ning aegsasti reageerida. Sellises seisundis ei tohi ise autorooli minna, pardale võtta ja ohtu panna oma kaaslasi ning kõiki teisi kõrvalisi liiklejaid," toonitas Pähkel.
Neil, kes märkavad liikluses autojuhti, kes võib olla alkoholi- või narkojoobes, palutakse sellest jätkuvalt teada anda hädaabinumbril 112.
Alkoholi- või narkojoobe seisundis mootorsõiduki juhtimine toob kaasa kriminaalkaristuse rahatrahvi või kuni kolmeaastase vangistuse näol.
Möödunud aastal tabas politsei liiklusest 280 narkojoobes autojuhti. Alkoholi- ja narkojoobes autojuhtide süül hukkus 15 ning viga sai 200 inimest. Kõige sagedamini tabab politsei narkojoobes autojuhte liiklusest laupäeviti.
Hoolimata aastaajast või kuust tabab politsei ühes kuus keskmiselt mõnikümmend narkojoobes autojuhti