Kui öeldakse «vaegkuulja», tuleb kohe silme ette kas täiesti või peaaegu kurt inimene. Et teada saada, kes vaegkuuljate seltsiga tegelikult on liitunud ja millega nad tegelevad, kohtusin selle seltsi kahe aktiivse liikmega.
Tellijale
Vaegkuuljate seltsielu vaevused ei kammitse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõik sai alguse aprilli lõpus, kui Valli Horm toimetusse helistas ja kutsus reporterit kajastama seltsi juubelipidu – see sai teoks Valgamaa puuetega inimeste kojas, mille liige selts on. Juba siis läks toimetuses lahti arutelu, et kuidas need vaegkuuljad üldse pidu peavad, kuidas laulda ja tantsida saavad, kui nad hästi ei kuule. See on järjekordne näide, kuidas nimetus võib tegelikkusest vale ettekujutuse manada.