Päästjad tegelevad Eesti-Läti piiril puhkenud metsapõlengu järelkustutamisega

Valgamaal Hummuli vallas Aitsra külas süttis eile suur metsatulekahju, häirekeskus sai esmase teate põlengust kolmapäeval kell 14.31 oma Läti kolleegidelt. Praeguseks on tulekahjule pandud piir ja päästetööde põhirõhk on tulekollete kustutamisel.

Kell 14.41. Ligi 40 meest ja 17 päästeautot on teist päeva metsatulekahjuga võitlemas. Järvest on veetud põlenguala ümbrusesse mitu kilomeetrit veevarustusliine ning põhirõhk on tulekollete kustutamisel.

Kell 14.00. Zoosemiootik Aleksei Turovski, keda võib pidada ilmselt Eesti kõige paremaks loomade käitumise asjatundjaks, tunnistas, et on uudiseid põlengukohalt jälginud tähelepanelikult. «Päris palju kahju võib see põleng loodusele teha,» nentis ta. «Võib lausa öelda, et see on ökoloogiline katastroof – nagu on seda iga tõsine põleng.»

Turovski kinnitas Eleri Laidma arvamust, et metsistele võis põleng saatuslikuks saada. «Metsise puhul on täiesti võimalik, er et ta viimse hetkeni pesal istub – ka põlengu korral. Ei ole muidugi kindel, et emaslind veel pesal oli.»

Selline käitumine – viibida viimse hetkeni pesal on tema sõnul tavaline nii kanaliste, kurglaste kui värvuliste puhul.

Samuti nõustus Turovski keskkonnaameti spetsialisti hinnanguga metsise paigatruuduse kohta. Samuti vajab lind tema sõnul eluks paksu pärismetsa. «Metsise elupaik on reeglina suhteliselt paks pärismets – suhteliselt sügaval massiivis sees. Tal peab ümberringi olema ikka oma 20 hektarit metsa, et ta end hästi tunneks.»

Sellest, et põlengualale jäi metsise püsielupaik, oli teadlik ka RMK Valga metsaülem Risto Sepp. Tema aga olukorda metsise vaatevinklist sedavõrd traagiliseks ei pea.

«Usun, et linnud ikkagi lahkusid pesalt põlengu ajaks. Kuna alustaimestik on suuresti hävinud, on nende söödabaas muidugi tõsiselt kannatada saanud. Aga samas võib alustaimestiku kadumine neile ka meeldida – nähtavus on nüüd parem – elutingimused seega ka,» rääkis metsamees.

Ta nentis, et loodus tühja kohta ei salli. Paljud liigid taastuvad mõne aastaga, näiteks kukeseened, mida seal kandis teadupärast ohtralt võib leida. Mustikaid ei tasu aga sealt ka Sepa sõnul lähiaastatel otsida. «Seniste liikide asemel aga tulevad uued ja looduslik mitmekesisus võib pärast põlengut olla isegi suurem kui enne.»

Sepp tegi põlengualale täna ka ringi peale. «Kartsin, et kannatada võib olla saanud ka riigimets. Aga 300 meetrit jäi puudu. Seega on tegu riigi seisukohalt justkui õnneliku õnnetusega – metsaomanikele põhjustatud kahju on aga muidugi tohutu.»

Hummuli valla maakorraldaja Argo Riik tõdes, et sellest, palju võib olla metsaomanikke, kes põlengu tõttu kahju kannatavad, on veel vara rääkida, kuna kustutustööd alles käivad ja tule täpne levik pole veel teada.

Kell 12.55. Põlengualale jäi keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni looduskaitse juhtivspetsialisti Eleri Laidna sõnul ka metsise püsielupaik. "Seal oli llindude mänguala ja ilmselt läheduses ka pesitsuspaigad. Mullu loendati seal neli metsisekukke."

Laidna tõdes, et lindude saatust on raske oletada. "Kuked võisid küll minema lennata, aga metsisekanad kaitsevad elupaika viimse hetkeni ega taha kuidagi pesalt lahkuda."

Pääsemine oleneb muidugi ka sellest, kui kiiresti tuli levib. "Lähedal asub veel kaks metsise püsielupaika -- linnud võisid jõuda sinna minna. Lähedal on ka Koorküla looduskaitseala."

Kas linnud kunagi ka põlengus hävinud Jeti püsielupaika naasevad, on Laidna sõnul keeruline öelda. "Metsis on väga asualas kinni olev lind. Vähemasti mängualale võivad nad küll mingi aeg naasta. Kõik oleneb muidugi ka toidubaasist."

Kell 12.09. Metsafirma Valga Puu juht ja omanik Andres Olesk kinnitas, et kuigi neilgi on piirkonnas metsavaldusi, nende mets sedakorda õnneks kannatada ei saanud.

Samas oli kogenud metsamees põlenguga kursis. "Seal oli põhiliselt pinnatuli. Ülarinne jääb loodetavasti ellu -- aga päris täpselt ei tea. Puhmarinde taimed, näiteks mustikad, taastuvad ehk kõige varem kümne aastaga."

Olesk rõhutas, et eelkõige sõltub taastumine siiski sellest, palju huumust -- antud juhul täpsemalt metsakõdu -- ära põleb. Kui see päris ära põles, senine taimestik ei taastugi. Kui see oluliselt kannatada sai, läheb oma 20 aastat."

Hummuli vallavalitsuses ei osatud veel öelda, kui suurt majanduslikku kahju põleng võib tekitanud olla. "Hoiame aga olukorral mõistagi silma peal," kinnitas vallasekretär Juta Karpov.

Kell 10.53. Jätkub põlenud alale jäänud tulekollete kustutamine. Läti päästjad, kes olid kohal ühe kustutusautoga, on koju saadetud. Juba eile õhtu poole saadeti nende asemele koha peal olevatele päästejõududele appi ka Otepää kutselised ja Rõngu vabatahtlikud päästjad.

Tõenäoliselt jätkuvad järelkustutustööd veel mitmeid päevi. Päästjad juhivad tungivalt tähelepanu, et looduses on praegu suur tuleoht ja lahtise tule hooletu kasutamine võib lõppeda väga raske tulekahjuga.

Täpsustunud on ka põlengu märkamise asjaolud. Nimelt nägi praeguseks selgunud andmetel põlengut esimesena vaatetornis tööülesandeid täitnud Läti päästja, kes andis info edasi Eesti kolleegidele. Alles pool tundi hiljem teatas põlengust Eesti häirekeskusele üks Tõrva elanik.

Päästetöid on takistanud ka halb mobiili- ja raadioside levi piiräärses piirkonnas.

Kell 9.15. Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht Marek Kiik ütles, et tulekahju on saadud kontrolli alla. «Põlengu ala levis 45 hektarile ja sinna see on praegu jäänud ka. Tule levikul on piir peal ja praegu kustutatakse järk-järgult alale jäänud tulekoldeid,» kirjeldas ta.

Kiige sõnul võib tulekollete kustutamine kesta veel päevi. Suuri leeke enam tema sõnul metsas näha pole. Käib üksikute tulekollete kustutamine.

Varahommikuks pandi tule levikule piir. Praegu kustutakse põlengualale jäänud tulekoldeid ja see töö jätkub #atsra pic.twitter.com/YNajU7kiTz

— Päästeamet (@paasteamet) May 26, 2016

Kell 00.34. Lõuna päästekeskuse valvepressiesindaja sõnul on põlengu ala mõõdetud, see ulatub ligi 20 hektarini. «Põlengu ala jääb enamvähem 20 hektari juurde, pisut alla küll praegu, aga ega tuli veel kustunud ei ole.» Ta lisas, et loodetavasti saab põleng lokaliseeritud täna. «Öö jooksul hoiavad päästjad positsioone ning arvatavasti tänase päeva jooksul saadakse tuli kontrolli alla.»

Kell 23.07. Päästeamet kinnitab, et Hummuli vallas toimuva metsatulekahju tõttu piirkonnas olevad majapidamised ega inimesed ohustatud ei ole.

Kell 21.35. Päästetööde juhi hinnangul ulatub põlenud ala pindala ligikaudu 20 hektarini.

Kell 21.04. Kohapeal viibivate päästjate hinnangul on põlenguala laienenud umbes kümnele hektarile. Inimestele ega majapidamistele teadaolevalt ohtu pole.

Tulekahju tulepiir on endiselt ligi kilomeeter pikk ja põlenud ala võib esialgsel hinnangul ulatuda 10ha -ni #aitsra pic.twitter.com/HUwEWMI8M4

— Päästeamet (@paasteamet) May 25, 2016

Kell 20.12. Erki Väljaotsa sõnul on kopter tonni veega jõudnud sündmuskohale.

Kustutustöödel osaleb ka Politsei- ja PPA kopter. Foto: Päästeamet. Foto: Päästeamet

Vett võtavad päästjad tema sõnul kuivendustööde käigus rajatud tehisveekogust. Sealt aga pumbatakse see autodesse. "Käib arutelu, kas maha panna jämedatest voolikutest koosnev magistraalliin ja kui, siis kuhu."

Põlenguala suurust Väljaots öelda ei osanud. "Kui enne oli jutt neljast hektarist, siis ilmselt on see suurenenud. Eriti, kui arvestada põlenguala hulka ka juba kustutatud pind."

Paraku pole tulekahju endiselt lokaliseerida õnnestunud.

Kell 19.50. Erki Väljaots päästeametist kinnitas et PPA kopter on õhus ja liigub sündmuskoha poole. "Kustutamiseks on tal kaasas suur veekott, mis mahutab umbes tonni vett, mille saab põlengukoldesse heita."

Kell 18.54. Päästeameti valvepressiesindaja Erki Väljaots kinnitas, et tuld ei ole kontrolli alla saadud. "Päästeamet üritab kustutustöödele kaasata politsei- ja piirivalveameti kopterit. Praegu ei ole aga kopter veel õhku tõusnud."

Kogu maapealne päästeressurss, mis oli plaanis kustutustöödele kaasata, on Väljaotsa kinnitusel kohal.

Põlengupaika lisandub järjest päästjaid. Foto: Arvo Meeks. Foto: Arvo Meeks/Valgamaalane

Kell 18.45. Sündmuskohale on saabunud mitu inimest, kelle mets võib põlengus süttinud olla. Põlenguala näib pealiskaudsel vaatlusel veidi vähenenud olla.

Kell 18.24. Põlengupaika lisandub järjest päästjaid ning eritehnikat, näiteks jõudis kohale metsakustutuse eritehnika Jõgevalt. Palju on kohapeal näha liikumas ATVsid.

Põlengualal valitseb jätkuvalt tugev tuul ning tuli liigub Läti piiri suunas. Põlenguala suuruses pealtnäha olulisi muutusi pole.

Kell 17.32. Täpsustatud andmetel põleb umbes neli hektarit metsa. Kutselistele päästjatele lisaks on sõitnud appi Karksi-Nuia, Karula ning Sangaste vabatahtlikud.

Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht Marek Kiik lisas, et põlenguala hindamiseks kutsuti kohale keskkonnainspektsiooni droonidega varustatud töötajad. Päästetöid juhivad Viljandi ja Võru operatiivkorrapidajad.

"Välja saadetud tehnika saabub järjest sündmuskohale. Kilomeetri pikkusel tulepiiril piiravad päästjad põlengu levikut. Ühtlasi hinnatakse tulekahju ala suurust ja kustutusvee hankimise ning päästetööde tegemise võimalusi. Kustutustöid raskendab see, et tulekahju on osaliselt soisel alal," kirjeldas Kiik hetkeolukorda.

Kell 17.25. Kuna teede olulord põlengualal ja selle ümbruses on kohati äärmiselt halb, püütakse teid siluda teehöövliga, et ligipääs päästetehnikale oleks tagatud.

Kell 17.02. Sündmuspaigale on jõudmas mobiilne päästestaap. See kujutab endast konteinerit, kust päästetöid operatiivselt juhtida saab. Põlengu suurusest püüavad päästjad ülevaadet saada muu hulgas drooni abil.

Kell 16.47. Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht Marek Kiik andis teada, et abi kustutustöödeks on palutud ka Läti päästeteenistuselt, kes on asunud ka teele sündmuskoha poole.

Kell 16.31. Mustla päästjad on jõudnud sündmuskohale. Samuti peaksid kohe saabuma päästjad Karksi-Nuiast.

Kell 16.20. Päästeameti Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht Marek Kiik kinnitas, et põlengukohta aetakse praegu kohale metsakustutustehnikat kogu Lõuna-Eestist. "Isegi Elvast ja Jõgevast ollakse sinna liikumas -- rääkimata lähematest paikadest nagu Mustla ja Karksi-Nuia. Suurem osa vastavast tehnikast alles liigub sündmuspaika. Päästetöid juhib Viljandi operatiivkorrapidaja."

Põlengu täpset ulatust Kiik öelda ei osanud. "Käib alles olukorra hindamine. Esialgsetel andmetel on aga põleng kolme-neljal hektaril."

Tema sõnul põlengule veel piiri panna pole suudetud ja on oht, et põleng levib veelgi laiemale alale.

"Praegu paigutatakse sündmuskohale pumpasid. Kõige tähtsam on tagada vesivarustus. Siis alustatakse tulerünnakuga," selgitas päästeameti kommunikatsioonijuht.

Põlengu levikule aitab kaasa tugev tuul. Foto: Arvo Meeks. Foto: Arvo Meeks/Valgamaalane

Kell 16.01. Sündmuskohal viibiva Valgamaalase reporteri sõnul on tegu päris ulatusliku põlenguga nii Eesti-Läti piirist kui suuremast teest umbes saja meetri kaugusel. Maju läheduses ei tundu olevat.

Suured puud õnneks tules ei tundu olevat, küll aga alusmets. Väikesed puud põlevad lausa leegiga. Põlenguala täpset suurust ei oska öelda ka kohapeal viibivad päästjad.

Kustutustöödel osalevad esialgsetel andmetel Valgamaalt Valga ja Tõrva komandode päästjad, kes on kohal nii põhi- kui paakautoga. Samuti on kohal operatiivkorrapidaja. Lisaks on kohal Antsla päästjad Võrumaalt.

Tulekahju asukoht. Foto: Repro