Päevatoimetaja:
Arved Breidaks

Kodumasin, mille inimene enamasti ise katki peseb

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Moodsad pesumasinad on tundlikud ja inimene peab hoolas olema, et ta pesu pestes masinat ära ei rikuks.
Moodsad pesumasinad on tundlikud ja inimene peab hoolas olema, et ta pesu pestes masinat ära ei rikuks. Foto: Sille Annuk / Tartu Postimees

Pesumasinad muutuvad üha nutikamaks. Hoolitsust vajavad aga nii moodsad kui tagasihoidlikumat sorti eksemplarid. Enamik pesumasinaid satub remonti nende vale hoidmise või käsitsemise pärast.

Osaühingu Aaberi Kodumasinad juhataja Aare Peet ütles, et remonti vajavatest suurtest kodumasinatest moodustavad umbes poole pesumasinad.

Peet tõdes, et paljud pesumasinaga seotud mured tulenevad kas selle valest kasutamisest või ebasobivas ruumis hoidmisest. Seda, et mõne margi või mudeli masinad teistest sagedamini rikki läheksid, ei ole ta oma sõnul täheldanud. «Õige kasutuse ja hoolduse korral peab pesumasin vastu keskmiselt seitse aastat.»

Kõige sagedamini puutuvad Aaberi Kodumasinate remontijad kokku pesumasina küttekeha ja pumba riketega. Sellise vea tuvastamise, kulumaterjali ja remondi eest küsitakse umbes 45 eurot.

Põhjusi, miks just need masinaosad katki lähevad, on mitu.

«Liigniiskus ja vale pesupulbri kasutamine. Või siis unustavad inimesed tühjendada riideesemete taskud. Nii satuvad teravad esemed, nagu kruvid ja naelad, masinasse ja lõhuvad seda. Kui masinasse panna aga liivased ja töötolmuga kaetud riided, kulutab peenike liiv laagrid läbi,» rääkis Peet. «Kulunud laagritega masinatest lähevad ligi pooled mahakandmisele, sest nende remont osutub liiga kalliks.»

Osa pesumasinate puhul ettetulevaid muresid ei sõltu siiski kuigivõrd inimese enda hoolsusest ja neid on raske ette näha. Näiteks võivad tundlikumad pesumasinad tõrkuma hakata ja töötamast lakata voolupinge kõikumisest, maal võivad aga masinat kahjustada näiteks sipelgad ja hiired. Samuti mõjutab masina töökorras püsimist vee keemiline sisaldus.

«Seda on näha, et eri piirkondades on vee koostis erinev ja see avaldab masinale mõju. Vee halba kvaliteeti saab aga kompenseerida pesupulbriga,» nentis Peet.

Paraku kõnelevad tema kogemused, et inimesed ei kipu häid nõuandeid kuulda võtma. «Pesumasina lagunemine algab inimesest endast. Ütlen klientidele, et pange pesumasin kuivemasse ruumi või kasutage teist pesupulbrit, aga ega nemad seepärast oma käitumist muuda.»

Jutu kokkuvõtteks soovitas Peet lehelugejal pesumasinat valides otsustada mõne tuntud margi kasuks, mille esindus on Eestis olemas ja mille varuosi ei pea ise kaugelt Hiinast tellima hakkma.

Tehnika on tundlik

Karksi-Nuias kodumasinaid hooldava Meinhard Kristovi hinnangul mõjutab pesumasina eluiga enim keskkond. «Telerit inimesed vannitoas ei vaata, aga pesumasina panevad sinna küll,» tähendas ta.

Kristovi sõnul on pesumasin nagu iga teinegi elektrooniline toode: ei kannata liigniiskust. Ent juhul kui ruumipuudusest tulenevalt on vannituba pesumasinale ainumõeldav koht, soovitas ta masinat vähemalt siis mitte käivitada, kui ruumis on väga niiske või õhus dušiaur. Sel juhul on mõistlik enne ruum ära õhutada ja õhul kuivada lasta.

«See on nagu mobiiligagi, mis vette kukub. Kui aku kohe tagant ära võtad ja lased sel kuivada, võid suuta telefoni päästa.»

Ühtlasi soovitas Kristov jätta masinasse viskamata liivased ja ehitustolmused rõivad. Need võiks enne kas likku panna või puhtaks kloppida. Sama tähtis on puhastada taskud ja miks mitte need tolmuimejaga üle tõmmata – see vaev tasub end ära.

«Pensionäridel peab pesumasin üldjuhul tõrgeteta vastu 15 aastat, lastega perel kolm kuni viis aastat,» rääkis Kristov omast kogemusest.

Veel märkis ta, et ka filtritega ollakse sagedasti hädas. Neid on pesumasinal kaks: üks sisse-, teine väljavoolu juures.

«Inimene peab oma vett ja selle lisandeid tundma. Pesumasina juhendis on filtrivahetuse ja muude hooldustööde kohta kõik kirjas. Algul ollakse usin seda järgima, aga hiljem jäetakse hooldustööd unarusse.»

Kristov iseloomustas tänapäevaseid pesumasinaid kui keskkonnatundlikke. See tähendab, et alati ei pruugi inimene ise masina tõrgetes süüdi olla.

«Igasugusele elektroonikale, sealhulgas pesumasinale, televiisorile või arvutile, võib mõjuda näiteks eemal kärgatav äike. Nagu ka magnetväljade ja elektripinge kõikumine. See lööb masinal aju sassi ja 100 eurot ongi läinud,» tähendas remondimees.

Oma töökojas peab ta parandama kümmekond masinat kuus. Remondi hind algab paarikümnest eurost, lisandub transpordikulu.

Nutikad pesumasinad

Uku keskuse elektroonikakaupluse Expert juhataja Mare Luik nentis, et ostjate huvi pesumasinate vastu on eelmise aastaga võrreldes kasvanud ja sellest poest ostetakse neid iga päev. Tema tähelepanekut mööda on kohalikud nõus pesumasina eest maksma keskmiselt 300 eurot.

Pesumasinat valides on Luige sõnul esimene otsustuskoht mõõtmed.

«Kui kodus on ruumipuudus, valitakse pealtlaetav masin. See tüüp on mõõtmetelt kitsam. Kui aga kodus on ruumi lahedamalt käes, eelistatakse eestlaetavaid. Siis on määrav väline disain,» rääkis ta ning lisas: «Pesumasinad lähevad ka üha nutikamaks. Uuemaid mudeleid on võimalik juba nutitelefoniga eemal olles käivitada.» Niisugused masinad maksavad Luige sõnul üle 1000 euro ja neid kaugeltki igas kaupluses veel pole.

Luige sõnul on nendelt pesumasinat ostes enim küsitud tsentrifuugi pöörete arvu ja mürataseme kohta. Samuti valitakse masinat selle järgi, mitu kilo pesu see mahutab. Viimasel ajal pööratakse aga suurt tähelepanu masina hooldusele.

«Soovitame meie vedelate ja pulbriliste hooldusvahenditega masina korra kvartalis läbi pesta. See aitab tema eluiga pikendada,» rääkis juhataja. Ta lisas, et huvi tuntakse ka remonditööde vastu.

Märksõnad

Tagasi üles