Tarbijat tuleb toote defektsusest teavitada

Kui allahindluse põhjus on mingi konkreetne defekt, ei tähenda see, et puudusega kaubale ei kehtiks pretensiooniõigus. Foto: Andres Teiss / Postimees / Scanpix

Tihti leiab kauplustest leiunurga, kuhu koondatakse soodsa hinnaga müüdav defektne kaup.

Tarbijakaitseameti kommunikatsioonieksperdi Pille Kalda sõnul on ette tulnud ka juhuseid, mil kaupleja teatab tarbijale, et puudusega kaubale ei kehti pretensiooniõigus. «See aga pole päriselt nii. Kauba defektsus peab olema ära märgitud ja tarbijale teada. Pretensiooni esitamise õigust võib vähendada konkreetse defekti suhtes, ent muus osas peab toode olema kvaliteetne.

Tarbijale müüdud toodetele kehtib kaheaastane pretensiooni esitamise õigus, mida ei saa vähendada ega ära võtta ka allahinnatud toodete puhul. Seda saab teha vaid sellise toote puhul, millel juba müümisel defekt ning selle konkreetse defekti olemasolust on tarbijat eelnevalt teavitatud.

«Kuid ka siis saab pretensiooni esitamist piirata ainult selle defekti osas, millest tarbija oli ostu tehes teadlik. Ülejäänud kauba suhtes kehtib kaheaastane pretensiooniesitamise õigus,» selgitas Kalda.

«Näiteks, kui kauplus müüb kotti, mille lukul on defekt, ning kaupleja viitab selle defekti olemasolule müügikohas, võib vähendada pretensiooni esitamise õigust lukule, kuid mitte ülejäänud kotile. Seega müüja ei vastuta toote mittevastavuse või puuduse eest, millest ta on enne ostu sooritamist tarbijat teavitanud,» rõhutas ta.

Defektist teavitamise viis ei ole rangelt reguleeritud, seega iga kaupleja võib valida endale sobivaima nii, et see täidaks eesmärki. Kalda sõnul on tihti rõivastuse hinnasildile välja kirjutatud defekti olemus – näiteks kui on õmblus lahti, lukk katki või nööp puudub. Kauplejal on mõistlik võimalusel kajastada defektsus ka ostutšekil, et vältida hilisemaid vaidlusi, kas tarbija oli sellest defektist teavitatud või mitte.

Kui kaupleja ei teavita tarbijat puudusest, on tegemist ebaausa kauplemisvõttega, mis on keelatud, sest sisuliselt on tegemist tarbija petmisega. Sellisel juhul peab kaupleja vastutama kogu toote, sealhulgas defekti eest, ning tarbijal on õigus esitada selle kohta pretensioon.

Kui toote kasutamisel ilmneb mõni muu puudus, mis ei ole see, mida kaupleja on müügitehingu eel välja toonud, on tarbijal endiselt õigus esitada kahe aasta jooksul kauplejale pretensioon.

Teistest ebaausatest kauplemisvõtetest loe veebilehelt ostatargalt.ee.