Petta võib saada nii raha laenates kui investeerides

Piret Karu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tarbijakaitseametisse pöördunud inimeste kogemuse järgi võis portaalist megalaenud.ee laenu soovija ilma jääda nii registreerimistasust kui loodetud laenust.
Tarbijakaitseametisse pöördunud inimeste kogemuse järgi võis portaalist megalaenud.ee laenu soovija ilma jääda nii registreerimistasust kui loodetud laenust. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Aeg-ajalt pöörduvad tarbijakaitseametisse inimesed, kes taotlenud laenu ja maksnud selle eest tasu, kuid laenu pole saanud. Petta võib saada ka investeerimispakkumistega. Tihti ei ole asi mõnes euros, vaid tegu on sadade ja isegi tuhandete eurodega.

«Näiteks said eelmise aasta teisel poolel paljud tarbijad mobiiltelefonidele sõnumi, milles kutsuti kodulehe megalaenud.ee kaudu laenu taotlema,» tõi näite tarbijakaitseameti teenuste talituse jurist Kersti Kurval.

«Tarbijakaitseametisse pöördunud tarbijate kogemusel võis laenusoovija ilma jääda nii registreerimistasust kui ka loodetud laenust, mistõttu soovitas amet reklaamile mitte reageerida. Teise näitena võib tuua juhtumi, kus ametisse pöördus tarbija, kes taotles laenu Beninist. Laenu taotlemise eest nõuti tasu. Tarbija maksiski enam kui 200 eurot, et väidetavat laenu saada, aga laen jäi saamata,» lisas ta.

Tarbijakaitseamet soovitab ka investeerimisvõimaluste pakkumiste puhul olla tähelepanelik. Viimasel ajal on ametile tulnud signaale «soodsate» investeerimisvõimaluste kasutamise kohta, mil pärast investeerimist selgub, et tarbija on oma investeeringu kaotanud või ei ole raha ühel või teisel põhjusel võimalik kätte saada.

«Eeskätt on tegemist võõrkeelsete veebilehtedega, mille kaudu tarbija investeerib kokkulepitud summa – hiljem aga selgub, et tarbija on raha kaotanud,» selgitas Kurval.

Heauskne investeerija kaotas 5000 eurot

«Hiljuti pöördus tarbijakaitseametisse isik, kes oli kasutanud talle pakutud välismaist investeerimisvõimalust. Seejuures on märkimisväärne, et tarbija ise kirjeldas ennast kui ettevaatlikku ja rahaga konservatiivselt ümber käivat inimest. Tarbijale lubati, et telefoni teel aitab teda otsuste tegemisel ettevõtte kõige mainekam nõustaja. Seepeale jäi tarbija nõusse ja tegi endale ettevõtte kodulehel kasutajakonto,» kirjeldas Kurval järjekordset petujuhtumit.

«Peagi võttis lubatud nõustaja tarbijaga ühendust. Kuuldes, et tarbija soovib investeerida vaid paarsada eurot, selgitas nõustaja, et tegemist on soodsa pakkumisega ja paarisaja eurone investeering ei ole piisav. Vestluse tulemusel otsustas tarbija investeerida viis tuhat eurot. Paar päeva hiljem selgus, et tegemist polnud lubatud soodsa võimalusega ja tarbija kaotas kogu investeeringu,» selgitas ta asjade edasist kulgu.

Lisaks laekub ametile aeg-ajalt vihjeid laenupakkumiste kohta võõrkeelsetel veebilehtedel ja Facebookis. Tihtilugu selgub täiendaval uurimisel, et laenu pakkuja on välismaal asuv ettevõte või eraisik. Kuna sellised vaidlused ei kuulu tarbijakaitseameti juures tegutseva tarbijavaidluste komisjoni pädevusse, on tõenäoline, et nende lahendamine on keerukam ja aeganõudvam ega pruugi soovitud tulemust tuua.

Piiriüleste vaidluste puhul aitab nõustamiskeskus

Piiriüleste vaidluste korral on võimalik pöörduda tarbijakaitseameti juurde loodud Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse poole, kelle peamine ülesanne on lahendada piiriüleseid tarbijakaebusi. Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse poole saavad pöörduda Eesti tarbijad, kellel küsimusi või probleeme seoses teistest ELi liikmeriikidest sooritatud ostudega.

Pettuse või kelmuse kahtlusest tuleks teavitada politseid. Kelmusega on tegemist juhul, kui teisele isikule luuakse teadlikult vale ettekujutus varalise kasu saamise eesmärgil ja sellega tekitatakse teisele isikule varaline kahju. Süüteokoosseisu olemasolu kindlaks tegemiseks on vaja vaadelda igat iseseisvat juhtumit eraldi.

Tarbijatel tasub meeles pidada, et oluline on teha laenupakkujate suhtes hoolikat eeltööd, selgitades välja, kellega täpselt tegemist on. Muu hulgas tuleb tähelepanu pöörata sellele, kas tegemist on ettevõtte või eraisikuga.

«Kui laenupakkuja isik jääb selgusetuks, on kahtlust äratav või üheks laenu saamise eeltingimuseks tuleb tarbijal teha investeering (tasuda enne lepingu sõlmimist mingi tasu), tuleks olla ettevaatlik, sest selline pakkumine võib viidata pettusele,» hoiatas jurist. «Tarbijakaitseamet palub enne tarbijakrediiti või reklaamitud soodsat investeerimisvõimalust kasutama asumist olla äärmiselt tähelepanelik ning kahtluste korral mitte kergekäeliselt tehingusse astuda.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles