Valgas valmivad aknad Kopenhaageni kesklinna hoonetele

Lea Margus
, Valgamaalane
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi väikelinnast ei ole lihtne leida tööjõudu niivõrd spetsiifilise tootmise tarbeks, on ettevõttes töö leidnud juba 18 töötajat.
Kuigi väikelinnast ei ole lihtne leida tööjõudu niivõrd spetsiifilise tootmise tarbeks, on ettevõttes töö leidnud juba 18 töötajat. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

«Miks mitte Valgas?» küsib piirilinnas aknaid tootma asunud ettevõtte Klarvinduer OÜ juht Janar Tammjärv vastu, kui uurime: miks just siin. Ta lisab, et ka siin saab asju teha ja selleks ei pea tingimata suurlinna minema. «Valgas saab toota aknaid Kopenhaageni kesklinna tarbeks.»

Sada protsenti toodangust turustatakse praegu tõepoolest Taanis – siiski ollakse läbinisti Eesti ettevõte, mille eesotsas Janar Tammjärv ja Matthias Vutt. Tootmisruumid paiknevad 1200 ruutmeetri suurusel pinnal. Toodanguks on uuenduslikud puit- ja puitalumiiniumaknad ning uksed.

Hoogsalt käima läinud ning juba mõningase eduga välisturule sisenenud ettevõtte juhid näitavad meelsasti tootmisprotsessi, räägivad toodangust ja tutvustavad ettevõtte kontseptsiooni. Ringkäik aknatehases andis vägagi selge ülevaate, kuidas üht tänapäevast keskkonnasõbralikku ja funktsionaalset akent toodetakse.

Väikelinnas tööjõuga kitsas

Kuigi väikelinnast ei ole lihtne leida tööjõudu niivõrd spetsiifilise tootmise tarbeks, on ettevõttes ametis juba 18 töötajat. Mõni vakantne koht veel on ning lähiajal plaanitakse veelgi laieneda. «Tegelikult on Eesti tööstusmaastikul väga selge reegel: töötajaid tuleb koolitada,» kinnitab Tammjärv.

Paradoksaalne tööpuuduse ja veelgi teravama oskustööjõupuuduse olukord esitab tootjaile väljakutse. «Lihtne turu-uuring meie maja andmetel kaheksa kuu jooksul näitab, et maakonnas on naistöötajatega ülihästi, kuid kõige suurem mure on noore mehega vanuses kuni 40.» Töötajalt eeldab ettevõtja eelkõige tahet teha kvaliteetset tööd.

Tehases pakutav palk on üle Valga keskmise. Et sellest hoolimata töötajate põud valitseb, on Tammjärve sõnul tingitud mitmest asjaolust. «Me oleme uued, kuid inimesed on töötanud olemasolevates tööstustes kümneid aastaid. Muudatus elukorralduses ja mõttemaailmas ei sünni üleöö,» leiab ettevõtja, et head ja lojaalsed töötajad ei kiirusta kergekäeliselt töökohti vahetama.

«Arvan, et järgmisel aastal samal ajal on meie brändi tuntus Taanis tõusnud, kuid kohalikul tööjõuturul on ikka veel mingi ettevaatlikkus,» lisas ta.

Tammjärv julgustab tublisid inimesi oma oskusi ja töökäsi pakkuma. Põhjus, miks seda tegema peaks, lisaks palgale, on ettevõtja sõnul nende suhtumine oma inimestesse. «Suur üllatus töötajatele on olnud meie ettevõtte avatus: oleme kohal, meil ei ole kaugeid, kõrgeid ja tähtsaid ülemusi. Kui töötajal on mingi probleem – millega iganes – saab lihtsalt tulla ja öelda: mul on mure.»

Turundus läbi veebiplatvormi

Ettevõtte juhtidel on päris liikuv töö, eelkõige just Eesti ja Taani vahel. Seetõttu on Klarvindueril klienditeenindus Tallinnas, kus suheldakse ka taani keeles. «Ise olen vaheldumisi siin, Tallinna kontoris ja Taanis. Olen töö tõttu küll pidevas liikumises, kuid olen alati ühe kliki või telefonikõne kaugusel,» selgitab turundusjuht Matthias Vutt.

Kuigi Taani turg on nõudlik ja ettevõtjate sõnul nendele maailma suurim väljakutse, on sellele sisenemine läinud oodatust edukamaltki. «Alustasime augustis ja võistleme seal brändidega, mis juba 1975. aastatest turul. Seega läheb veel aega, et laiemat tuntust koguda. Aga maht järjest kasvab ja tellimusi tuleb,» näeb Vutt, et esimesed sammud uue tulijana maailma ühel kõige konkurentsitihedamal turul on tehtud.

Sellele eelnes turu-uuring. «Kõik sai alguse nullist, sain kokku Matthiase ja teiste ettevõtte alustamise juures olnud liikmetega, ja ütlesin: mul on plaan. Matthias ütles, et hea plaan – tulen aitan seda ellu viia,» rääkis Tammjärv.

«Tööd on oma ala professionaalid teinud tublisti. 2014. novembris kirjutasime esimesed read sellest, mida tähendab «Klarvinduer», 2015. aasta augustis oli see hetk, kui alustasime tootmist,» selgitas Vutt. «Saavutuste hulka saab seni lugeda ka ettevõtte uudset veebiplatvormi, mille eest oleme ka juba reklaamimaastikul auhindu saanud.»

Veebipoe mõte ongi selles, et aknatootja lattu ei tooda. Erinevalt enamikest teistest akna- ja uksetootjatest jõuab Klarvinduer klientideni auhinnatud veebiplatvormi kaudu, mis aitab tarbijatel uute akende soetamisel säästa nii aega kui raha.

Juhtide sõnul on nende missioon tõestada, et iga klient on võimeline tegema akna- ja ukseavade mõõdistamise ning panema veebilehel kokku just enda kodule sobiva akna või ukse, kui talle õigel hetkel professionaalset juhendamist pakkuda.

Kuna sihtturg on praegu Taani, on ka veebileht taanikeelne. Suur ambitsioon on ka Inglismaa ja Norra turgudele minek, kuna nendes riikides on samuti Taani-tüüpi aken kasutusel ja väga kõrges hinnas. Eesti turule lähitulevikus siseneda pole plaanis, kuid tõenäoliselt luuakse lähiajal veebi ka eestikeelne leht.

Mis see on – Taani-tüüpi aken?

Tammjärv, kellel 15aastane puidutöötlemise kogemus, selgitab lahti mõiste «Taani aken». «Aken on väljapoole avanev ning sellel on väga selge ja ratsionaalne põhjus. See, mida Eesti ja kogu Baltikum praegu tarbib, on Saksa tüüp.

Taani kliimas, kus tugev tuul ja vihm, tähendaks sissepoole avanev aken, et tihendid surutakse lahti ja sisse tuleb nii külma kui märga. Nende aken töötab nii, et tuul surub tihendi hoopis kokku ja aken muutub tuule tõttu veelgi kvaliteetsemaks.» Tammjärve sõnul on see loogiline ja ratsionaalne, et inimesed on jõudnud karmis kliimas vastavate lahendusteni.

Võimalus tootmisruumides viibida andis parema ettekujutuse nimetatud Taani aknast. Tootmistsehhis sai jälgida akna valmimise kõiki etappe, alates kvaliteetse puidu töötlemisest kuni lõpptoodangu pakkimiseni.

«Meie töö aknaga algab nii algusest, kui ühes akna- ja uksetööstuses seda tänapäeval üldse saab teha. Kvaliteetne männi liimpuit tuleb peamiselt Eesti tootjatelt. See töödeldakse profiili, lõigatakse õigesse mõõtu ja pannakse kokku,» selgitas Tammjärv lihtsas keeles. Protsess ise on mõistagi keerulisem, rääkimata sellest, et on terve teadus, millist puutükki peaks üldse Taani turul kasutama.

«Tuleb arvestada, et seal on niiske ja karm kliima – peab arvestama ka seda, kui aeglaselt on männipuu kasvanud. Need on üliolulised detailid,» märgib puiduala spetsialist – lisades, et aken saab kaasa kümme aastat garantiid.

Eesti turg ei ole ettevõttele otsene eesmärk. «See on tootjatest küllastunud. Kohalike tootlikkus on tunduvalt suurem kui tarbimine,» tõdeb Tammjärv. «Pealegi, kui vaatame ringi, siis näeme, et kümme kaheksast valivad plastikaknad. Sellepärast, et on odav. Aga sageli on klient lihtsalt teadmatuses. Puit- ja plastikaken on kaks täiesti eri asja – ei saa võrrelda võrreldamatut.»

Ettevõtja kinnitab, et kui suund oleks Eesti turule, oleks üks peamisi ülesandeid harida tarbijat. «Kuigi me spetsiaalselt Eesti turule veel ei keskendu, võib aknasooviga ikkagi firma poole pöörduda – leiame lahenduse.»

Siiski, miks just Valga? «Miks mitte? Minu taust on Lõuna-Eesti ja oma eelmise tööstuse kasvatasime Skandinaavia turu suureks liidriks,» on Tammjärve vastus. «Tulime Valka tegema midagi, mida siin ei ole kunagi tehtud, ja väidame, et Valgas saab toota aknaid Kopenhaageni kesklinna tarbeks.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles