/nginx/o/2014/11/19/3537275t1h3694.jpg)
Riigikogu võttis täna, 7. juunil vastu haldusreformi seaduse. Poolt hääletas 56 ja vastu 38 saadikut.
Riigikogu võttis vastu haldusreformi seaduse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsuse algatatud haldusreformi eelnõu sisaldab endas haldusreformi läbiviimise aluseid ja korda ning see määrab ära kohaliku omavalitsuse miinimumsuuruse ja sellega seotud erandid. Eesmärk on omavalitsuste moodustumine, mis suudavad pakkuda inimestele paremaid avalikke teenuseid, tagada piirkondade konkurentsivõime kasvu ning täita iseseisvalt neile seadusega pandud ülesandeid.
Seaduse kohaselt peaks kohalikus omavalitsuses elama üldjuhul vähemalt 5000 inimest. 80 protsendil Eesti omavalitsustest on elanikke praegu vähem kui 5000. Valgamaal on vaid maakonnakeskuses Valgas elanike arv suurem.
Vastavalt eelnõule on kohalikel omavalitsustel 2016. aasta lõpuni aega vabatahtlikeks ühinemisteks ning valitsus maksab sellistele omavalitsustele ühinemistoetust. Ühinemistoetusteks on kokku ette nähtud kuni 80 miljonit eurot.
Kui ka pärast vabatahtlikke ühinemisi on jätkuvalt kriteeriumitele mittevastavaid omavalitsusi, teeb valitsus neile tuleval aastal esmalt ettepaneku vabatahtlikult ühineda. Kui ka see ei anna tulemust, siis ühendab valitsus need omavalitsused.
Peaminister Taavi Rõivas ütles haldusreformi seaduse vastuvõtmise järel, et Riigikogus on tehtud väga põhimõtteline samm võimekamate omavalitsuste loomise, maapiirkondade konkurentsivõime suurendamise ning kohaliku elu parema korraldamise suunas.
«Ma tänan Riigikogu aastaid planeeritud haldusreformi õnnestumiseks õigusraamistiku loomise eest. Haldusreformi seadustamise poolt hääletades aitate tagada kvaliteetsed avalikud teenused üle kogu Eesti ja parandada Eesti inimeste elukvaliteeti,» ütles Rõivas.
«Olles vestelnud paljude omavalitsusjuhtidega, olen veendunud, et Eesti erinevates piirkondades jätkub selge visiooniga kohalikke liidreid, kes valdade ja linnade ühinemised edukalt läbi viivad,» lisas ta.
«Tänan ka kõiki eksperte, omavalitsusjuhte, valitsuskomisjoni liikmeid ja koalitsioonipartnereid, kes haldusreformi seaduseelnõu valmimisse panustasid ja tänase ajaloolise hetke võimalikuks muutsid,» ütles Rõivas.
Keskerakonna omavalitsuskogu esimehe Kersti Sarapuu sõnul on vastuvõetud seaduseelnõu poolik lahendus, mis omavalitsustele midagi juurde ei anna.
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed ei toetanud täna parlamendis kolmanda lugemise läbinud haldusreformi seaduse eelnõud, sest antud seadus ei lahenda keskerakondlaste hinnangul maapiirkondade probleeme.
«Haldusreformi on arutatud ja plaanitud juba enam kui 20 aasta, kuid see ei takistanud valitsusel ikkagi puudulikku lahendust vastu võtmast. Seejuures ei ole arvestatud ei opositsiooni ega kohalike omavalitsuste seisukohtadega. Ka omavalitsusliidud seisavad taolisele haldusreformile vastu,» rääkis Kersti Sarapuu.
«Kahju, et sisust tähtsamaks sai taaskord poliitiliste punktide püüdmine – saab ju nüüd hüüda, et haldusreform on tehtud! Meie jaoks ei ole seesugune sisutu reform aktsepteeritav ja seetõttu hääletasime sellele ka vastu,» lisas ta.
Opositsioon esitas seadusele mitusada muudatusettepanekut ning valitsuse otsus muudatusi mitte toetada, tõi kaasa ka ööistungid. Paraku ei suutnud ka opositsiooni rakendatud obstruktsioon haldusreformile sisu juurde anda.
«Keegi ei vaidle vastu, et haldusreformi on Eestile vaja, kuid mitte sellisel kujul. Täna vastu võetud reform on kokkuvõttes vaid Eesti kaardi mehhaaniline ümberjoonistamine ning tegelik sisu tuleb kaheksateistkümne täiendava seaduseelnõuga,» lõpetas Sarapuu.
Seadus jõustub üldises korras ehk 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.