Enamik maakondadest teenustega plussis

Lea Margus
, Valgamaalane
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees / Scanpix

Statistikaameti andmetel ületas 2016. aasta esimeses kvartalis teenuste eksport importi peaaegu kõigis maakondades, välja arvatud Hiiu- ja Põlvamaal. Enim eksporditi ja imporditi teenuseid Harju maakonnas, kus teenuste bilanss oli ligi 290 miljonit eurot.

Eesti Panga andmetel eksporditi 2016. aasta esimeses kvartalis Eestist teenuseid 1,1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 800 miljoni euro eest. Võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga kahanes teenuste eksport neli protsenti ja import üks protsent, seisab statistikaameti blogis.

Enim eksportisid teenuseid Harju maakonnas tegutsevad majandusüksused. Harjumaalt eksporditi 235 miljoni euro eest veondusteenuseid ning 133 miljoni euro eest muid äriteenuseid, sealhulgas teadus- ja arendustegevuse teenused, ametialase ja juhtimiskonsultatsiooni teenused, tehnilised, kaubandusega seotud ja muud äriteenused.

Võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga kahanes Harjumaal veoteenuste eksport üheksa, kuid muude äriteenuste eksport viis protsenti. Tallinnasse registeeritud majandusüksused eksportisid teenuseid poole miljardi euro eest, mis moodustas kogu Eesti teenuste ekspordist 47 protsenti. Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga on Tallinnas tegutsevate majandusüksuste eksporditud teenuste maht kahanenud seitsme protsendi võrra.

Teenuste ekspordis oli teisel kohal Tartu maakond, kust eksporditi teenuseid 65 miljoni euro eest, ning kolmandal kohal Ida-Viru maakond 26 miljoni euroga. Kõige vähem ehk ühe miljoni euro eest eksportisid teenuseid Hiiu maakonnas tegutsevad majandusüksused.

Kogu Eesti teenuste ekspordi ja impordi bilanss oli ülejäägis 253 miljonit eurot. Harjumaa ülejääk oli 289,6 miljonit, Tartumaal 33,1 miljonit, Ida-Virumaal 16,1 miljonit, Pärnumaal 10,8 miljonit, Saaremaal 6,4 miljonit, Raplamaal 5,8 miljonit, Järvamaal 4 miljonit, Viljandimaal 3,2 miljonit, Võrumaal, Läänemaal ja Lääne-Virumaal 1,5 miljonit, Valgamaal 1,4 miljonit ning Jõgevamaal 1,1 miljonit eurot.

Hiiumaa oli defitiidis 500 000 euroga ning Põlvamaa 1,4 miljoniga. Seejuures määramata maakonnaga majandusüksuste defitsiit on 121,1 miljonit eurot.

Statistika aluseks on võetud Eesti Panga kogutud ja töödeldud teenuste välistehingute andmed, mille statistikaamet sidus majandusüksuste juriidilistele aadressidele vastavate haldusüksustega. Kui haldusüksust ei saa määrata, näiteks tegemist on koondandmetega, pensionifondidega, turistidega, eraisikute või mitteresidentidega, või puudub info ettevõtte kontaktaadressi kohta, on andmed liigitatud määramata rubriiki.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles