31 päeva pärast metsapõlengut: loodus näitab elumärke

Muidu ühetoonilisel maastikul on nii mõneski kohas märgata juba rohelist värvi. Tooni annavad üksikud heinatutid ning sõnajalad. Foto: Rein Säinas / Valgamaalane

Hummuli vallas Aitsras puhkenud metsapõlengus sai kannatada suur osa metsamaad. Nüüd, kuu aega hiljem, on sealses looduses vaikselt juba elumärke näha.

Kuigi põlengualal laiub endiselt trööstitu vaade, on metsa all märgata ka looduse elumärke. Eelkõige jäävad silma muidugi sõnajalad, kuid ka tulest vaevatud puudel on näha rohelisi võrseid, mis ennast taeva poole sirutavad. Kuu aja taguse vaatepildiga võrreldes seal palju muutunud siiski ei ole – kõige enam ehk värvides. Kui pärast põlengut oli metsaalune tuhast hall või süsimust, siis nüüd on enamik leekidest räsitud metsa pruuni varjundiga.

Muidu ühetoonilisel maastikul on aga nii mõneski kohas märgata juba rohelist värvi. Siin-seal turritavad välja heinatutid ning sõnajalad. Hea meel on teada, et metsaalune ei ole surnud ning elu läheb edasi.

Süttimise põhjus siiani selgusetu

Kuigi põlengust on möödas juba kuu aega, ei ole selle tekkepõhjus keskkonnainspektsiooni teatel veel selge. «Tulekahju põhjus ega ka keskkonnakahju suurus ei ole teada. Kahju saame hinnata pärast teda, kui keskkonnaamet on viinud kahjustatud alal läbi metsakaitselise ekspertiisi. Seda praegu veel tehtud ei ole,» lausus keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul.

Põlengu tõttu said kõige rohkem kahju just erametsaomanikud. Üheks neist oli ka Tiina Haas, kelle sõnutsi tema umbes viiehektarilisest metsamaast pool tuleroaks läks. «Ma ei ole ise seal kohapeal käinud, aga elukaaslane käis vaatamas. Midagi ilusat seal ei olnud. Tegime ka Erametsakeskusele taotluse kahjustatud metsa taastamiseks, aga arvatavasti jäime hiljaks. Lisaks tuleb veel ka ekspertiis ja kahjude hindamine teha.»

Seda, kas ja kui palju taotlusi esitati, ei teadnud Erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun kohe öelda. «Ei oska seda arvu peast öelda, aga pigem arvan, et selleks korraks ei jõutudki neid esitada. Seda sellel lihtsal põhjusel, et kahjustatud metsa taastamiseks mõeldud taotlusvoor lõppes üsna põlengujärgselt. Taotluse esitajatel tuleb lasta teha ka metsakaitseline ekspertiis.»

Abi saab küsida ka järgmisel aastal

«Tules sai kannatada mitukümmend hektarit metsa, mis kuulub eraomanikele. Neil tuleb nüüd tasapisi asuda kahjustatud metsa taastama. See on üsna ajamahukas ja ka kulukas tegevus,» selgitas Aun. «Esimeses järjekorras jagatakse toetust just neile, kes peavad toime tulema ulatuslike metsakahjustustega. Järgmised tegevused on hooldusraie, metsapuude taimehaiguste ning ulukikahjustuste ennetamine.»

Mehe sõnul saavad metsaomanikud, kes tänavu taotlust esitada ei jõudnud, seda teha järgmisel aastal. «Toetust saab taotleda ka kahjustuste likvideerimiseks, mis tekkisid taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal. Seega, kui kannatanud metsaomanikud sel aastal toetusavaldust esitada ei jõudnud, saab abi küsida ka järgmisel aastal.»