/nginx/o/2016/07/03/5572321t1he7ff.jpg)
Reedest algas töövõimereformi teine etapp ehk töötukassa hakkab hindama töövõimet ja maksma töövõimetoetust neile inimestele, kellel pole vana süsteemi järgi kunagi töövõimetust tuvastatud või tehti seda viimati enne 2010. aasta juulit.
Töötukassa hakkab hindama töövõimet
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Need inimesed, kes tunnevad, et vajaksid püsiva tervisekahjustuse tõttu riigi toetust ja abi, saavad 1. juulist pöörduda töötukassasse ja teha taotluse töövõime hindamiseks,» ütles sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Egle Käärats. «Edaspidi saab inimene töövõimetuse protsentide asemel hinnangu, kas tema töövõime on täielik, osaline või puuduv ning selle järgi maksab riik töövõimetoetust.»
Inimestel, kel on olemas vana süsteemi järgi püsiv töövõimetus ja uue ekspertiisi tähtaeg on veel sel aastal, tuleb endiselt minna sotsiaalkindlustusametisse. Hindamine toimub senistel põhimõtete alusel ning üle 40protsendilise töövõimetuse korral saab inimene jätkuvalt töövõimetuspensioni. Kui uue ekspertiisi tähtaeg on aga tuleval aastal või hiljem, tuleb tähtaja saabumise eel pöörduda juba töötukassasse.
Kuni kuus kuud enne töötukassale taotluse esitamist tuleb ära käia ka oma pere-, eri- või töötervishoiuarsti juures, et tervise infosüsteemis oleks võimalikult täpsed andmed.
Asekantsleri sõnul saab töövõime hindamisel selgeks inimese toimetulek koos abivahendite ja toetavate teenustega.
«Muudatuste peamine eesmärk on, et pikaaegse tervisekahjustusega inimesed saaksid töötada ja elada aktiivset elu. Selleks toetab riik vajalike teenuste ja abivahenditega, maksab töövõimetoetust ja aitab töö leidmisel. Kaasaegsed abivahendid ja teenused annavad inimestele uued võimalused lisaks igapäevaelule ka tööturul,» sõnas Käärats.
Inimestel, kellel ei ole varem töövõimetust tuvastatud, tuleb töövõime hindamiseks tuleb pöörduda töötukassasse, kus töövõimetuse asemel hinnatakse töövõimet ehk seda, mida inimene saab ja suudab teha.
Töövõimetuse protsentide asemel saab otsuse puuduva, osalise või täieliku töövõime kohta.
Töövõimetuspensioni asemel saab töövõimetoetust: osalise töövõime korral 6,41 eurot päevas ehk 30päevases kuus 192 eurot ja puuduva töövõime korral 11,25 eurot päevas ehk 30-päevases kuus 337 eurot. Osalise töövõime korral oodatakse inimeselt töövõimetoetuse saamiseks aktiivsust, nimelt eeldatakse, et inimene käib tööl, otsib tööd, õpib ja nii edasi.
Praegustel töövõimetuspensionäridel, kel tuleb uuesti ekspertiisi minna veel 2016. aastal, tuleb vastavalt isiklikult tähtajale pöörduda endiselt sotsiaalkindlustusametisse töövõimetuse hindamiseks.
Sotsiaalmaksu hüvitamise vähenenud töövõimega töötaja eest võtab tööandjalt üle töötukassa.
Töövõimereform viiakse ellu kolmes järgus. 1. jaanuarist hakkasid töötukassa ja sotsiaalkindlustusamet pakkuma abivajajatele uusi ja uuenenud teenuseid. 1. jaanuarist 2017 on oodatud töövõimet hindama praegused püsiva töövõimetusega inimesed. Hindamisele tuleb tulla vastavalt isiklikule korduvekspertiisi tähtajale, seega kestab üleminek 2021. aasta lõpuni.
Eestis oli jaanuari seisuga ligi 106 000 püsiva töövõimetusega inimest vanuses 16–62 eluaastat ehk iga kaheksas tööealine inimene oli püsiva töövõimekaoga. Iga viies tööealine inimene on töövõimekaoga Ida-Virumaal, Põlvamaal oli neid 24,9 protsenti, Jõgevamaal 21,7 ja Valgamaal 20,1 protsenti. Kõige väiksem osakaal püsiva töövõimekaoga inimesi elab Tallinnas ja mujal Harjumaal, vastavalt 7,2 ja 7,8 protsenti.
Pikaajalise tervisekahjustuse tõttu on Eestis tööturult lahkunuid Euroopa Liidu keskmisest 10 protsenti rohkem ja töövõimetuspensioni saavate inimeste arv on viimase kümne aasta jooksul peaaegu kahekordistunud.