Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kooli uuenemine tekitab kollektiivis pingeid

Mitmel rindel toimuvad muutused on Valga gümnaasiumi toonud üksjagu pinget. Nii nagu kolib varsti riigigümnaasiumiks muutuv kool välja praegusest majast pildil olevasse hoonesse, muutuvad ka personal ja õppekorraldus. FOTO: Tiit Loim/Valgamaalane

Viimase aasta jooksul on Valga gümnaasiumis leidnud aset olulised kaadrivahetused. Mitu endist töötajat leiab, et muudatused on olnud liiga jõulised.

Märtsis kirjutas Valgamaalane, kuidas gümnaasium otsis korraga õppejuhti, noorsootöötajat ja administraatorit-haldusspetsialisti. Hiljuti viidi läbi konkursid aga viie uue õpetaja leidmiseks. Iseenesest ei ole töötajate vahetumises midagi tavapäratut, kuid Valgamaalast ajendasid olukorda lähemalt uurima kuuldused, et osa töötajate lahkumist ei saa lugeda päriselt vabatahtlikuks, vaid selle peapõhjus on uue direktori tegutsemine.

Eelmise aasta oktoobris lõpetati poolte kokkuleppel töösuhe õppejuht Rudo Lillelehega, selle aasta veebruaris haldusjuht Kalle Adratiga. Mõlemal juhul tõi eelmisel aastal valitud uus direktor Andrus Murumaa esile erinevaid nägemusi kooli arengust. Endised töötajad aga ütlevad mõlemad, et tegelikult tuli initsiatiiv direktorilt.

Järsk käitumine

«Direktor pani valmistrükitud avalduse lauale ja ütles, et tema tunneb, et meil koostöö väga hästi ei laabu,» rääkis Lilleleht. Tema sõnul seda teemat varem sisuliselt ei arutatud, avalduse esitamisele eelnes vaid lühike vestlus direktori kabinetis.

Selle kohta, miks ta protesteerimata ikkagi alla kirjutas, ütles endine õppejuht, et ei näinud vastuhakul mõtet. «Põhimõtteliselt on ju nii, et kui otsene ülemus leiab, et koos töötada ei saa, siis tegelikult ei ole väga mõtet hakata pingutama – ta leiab ikka midagi,» lausus Lilleleht.

Ka Kalle Adrat kinnitas samasugust sündmuste käiku ega näinud, et sisuliselt oleks tegu olnud kokkuleppega. Tema sõnul oli ta valmis selleks, et sügisest seoses riigigümnaasiumiks muutumisega tema koht kaob, kuid ei osanud oodata, et lahkuda tuleb ootamatult mitu kuud varem. «Inimestest lahtisaamine võiks minu meelest natuke viisakamalt käia.»

Üks lahkuvatest pedagoogidest – keemiaõpetaja Merike Madal – otsustas juunikuust omal soovil töösuhte lõpetada, kuigi direktor oleks talle töökohta pakkunud. Põhjuseks tõi Madal pingelise olukorra, mis hakkas mõjuma tervisele.

Nimelt laekus novembris nii kooli direktorile kui linnapeale anonüümkiri, kus lastevanemad heitsid õpetajale muu hulgas ette liigset rangust ja vähest selgitustööd ning leidsid, et varem pole selles suhtes midagi ette võetud.

Seepeale sõlmis direktor detsembris õpetajaga kokkuleppe, et viimane peab oma käitumist järgnevate kuude jooksul muutma, vastasel juhul on direktor kohustatud töölepingu lõpetama. Muutusi analüüsiv kohtumine kahe poole vahel pidi toimuma veebruaris, kuid seda polnud juhtunud ka juuniks. Madal sõnas, et ei soovinud olla konkreetsuse puudumise tõttu tekkinud pidevas pingeseisundis.

Direktor ei eita pingete olemasolu

Küsimused järsust käitumisest alluvatega tulid Murumaale ootamatult. Täidetud avalduse lauale paneku kohta ütles ta, et ei mõista, millest sellised väited tulenevad. Tema sõnul on kõik alluvad lahkunud kas poolte kokkuleppel või omal soovil. «Kui on nii, nagu teie kirjeldasite, et täidetud paber oli ees, siis oleks olnud neil täielik õigus ju töövaidluskomisjoni minna,» lausus ta kommentaariks Lillelehe ja Adrati ütlustele. Murumaa sõnul tänas ta ka mõlemat meest tehtud töö eest.

Ta tunnistas, et nii endise haldusjuhi kui õppejuhiga toimusid vestlused teemal, mis on tehtud ja kuidas minna edasi. Kuid ta ei kommenteerinud otseselt täidetud avalduse intsidenti – jäädes endale kindlaks, et paberid näitavad poolte kokkulepet.

Murumaa tõdes, et ka keemiaõpetaja soov lahkuda tuli talle üllatusena. Ta lisas, et võib endale tuhka pähe raputada, kuna kokkuvõttev vestlus jäi tegemata, sest uue majaga seotud tegemistega oli palju peavalu. Küll ütles ta, et küsis õpetajalt õppeprotsessi kohta pidevalt infot ja tegi suuliselt ka hästi tehtud töö puhul kiitvaid märkusi.

Samuti ei eitanud ta, et pingeid on koolielus esinenud. «Ma ei ütle, et see õhkkond sellel aastal on olnud kõigile meeldiv, ei ole ka minule olnud meeldiv seoses nende ümberkorraldustega ja samamoodi võib-olla õpetajatele.»

Ta hindas, et üks pingete põhjus võib olla teadmatus tuleviku ees, ja lisas, et kuna ees ootavad suured muutused, saavad asjad täpsemalt paika sügiseks. Ühtlasi ütles ta, et veidi pahameelt tekitas plaan edaspidi  õpetajate teadmisi mitmekülgsemalt kooli arenguks rakendada.

Selle järgi võiksid õpetaja ülesannete hulka kuuluda peale kontakttundide näiteks osalemine arengukavade koostamisel, ürituste ettevalmistamine ja õpilaste nõustamine. Samas on olukord tema hinnangul paranenud. «Õhkkond on kindlasti parem, kui see oli siin võib-olla talvel,» ütles ta, tuginedes hiljutistele vestlustele õpetajatega.

Esiplaanil õpilasekesksus

Murumaa lubas uuendusi juba eelmisel aastal direktoriks saades. Jätkuvalt rõhutas ta, et soovib kooli muuta tänapäevaseks ja veelgi õpilasesõbralikumaks. Noortele tuleb tema hinnangul läheneda selle nurga alt, mida nad ootavad. «Minu ainuke eesmärk on, et Valga gümnaasiumi noor saaks hea hariduse, hea stardiplatvormi edasiseks eluks,» ütles ta.

Selle nimel on koolis näiteks korraldatud ümarlaudu õpilastega, et saada teada nende muresid, ning karjääripäevi põhikooliõpilastele, informeerimaks neid kooli tegevustest.

Samuti leidis Murumaa, et vastutus õpilaste edasijõudmise eest lasub nii koolil kui õpilasel. «Kui õpilased ei käi koolis, siis kindlasti on ka koolil midagi viga. Sellisel juhul vaatan peeglisse ja hakkan uurima põhjust.»

Küsimusele, kuidas ta ise hindab muljet, et uus kaadripoliitika on kohati liiga järsk, ütles Murumaa pärast väikest mõtlemist, et peab ennast otsekoheseks. «Julgen tunnistada, et mu väljaütlemised on üsna otsekohesed. Kindlasti mõnele inimesele see ei sobi. Julgen puudustele tähelepanu juhtida, kui midagi on valesti, kuid annan ka aega sellega tegeleda. Kui olen eksinud, olen seda ka tunnistanud ja vabandanud,» lausus ta.

Tema sõnul saab töötajate valikul otsustavaks inimese sobivus kooli visiooniga. «Valiku tegemisel, on see siis õpetaja või keegi teine, lähtun sellest, milline on inimese teadmistepagas ja see, mida ta annab koolile vastu ja kui suurt kasu saavad õpilased.» Murumaa sõnul on ta oma põhimõtteid töötajatele ka korduvalt selgitanud ning küsimustele alati vastanud.

Tagasi üles
Back