Päevatoimetaja:
Arved Breidaks

Muuseum mõtleb muukeelsetele

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Jaan Rapp
Copy
Valga muuseum
Valga muuseum Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Et Eestis elavad eesti keelt mitte valdavad inimesed saaksid osa ja aru siinsetest kultuuriüritustest ning -tegevustest, alustas Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) koostööd 11 kultuuriasutusega üle Eesti. Nende seas on ka Valga muuseum.

«MISA koostöö eesmärk on pakkuda võimalust soetada vajalikke tehnilisi seadmeid neile teatritele ja muuseumidele, kellel on soov ja valmisolek pakkuda muukeelseid kultuuriüritusi ning -programme Eestis elavatele vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele,» tutvustas Riina Ring MISA rakenduskeskusest.

Valga muuseumi direktor Andres Rattasepp on varasemalt Valgamaalasele selgitanud, et tehniliste vahendite abiga soovib mäluasutus suurendada eelkõige Valgamaa muukeelsete kodanike ja uute sisserändajate võimalusi saada püsinäitusel, teemaõhtutel ja ekskursioonidel infot neile enam arusaadavas vene või inglise keeles.

«Soovime hankida püsiekspositsiooni tutvustava infoga varustatud puutetundlikud ekraanid ja giiditehnika, mida saame teemaõhtutel ja seminaridel kasutada ka sünkroontõlke edastamiseks,» ütles ta eelmise aasta lõpul.

Muukeelsete kultuuriprogrammide edastamiseks vajalike uuenduste tegemiseks ning tehniliste vahendite soetamiseks ja kaasajastamiseks sõlmis MISA peale Valga muuseumi partnerluslepingud teatriga NO99, Rakvere teatriga, teatriga Vanemuine, Vene Teatriga, Vaba Lavaga, Eesti vabaõhumuuseumiga, Tartu Ülikooli muuseumiga, Palamuse Oskar Lutsu kihelkonnamuuseumiga, Pärnu muuseumiga ning Eesti teatri- ja muusikamuuseumiga.

«Hea uudis on see, et praegu on juba mitme teatri ja muuseumi esimesed hanked jõudnud lepingu sõlmimise faasi. Seega on neil peagi võimalik pakkuda oma näituseid ja etendusi ka Eestis elavatele muukeelsetele inimestele,» selgitas Ring.

Tagasi üles