Eile, 11 päeva pärast viimatist tormi, oli Valgamaal veel mitu majapidamist elektrita. Üks neist talu Korijärve külas, kus eaka perenaise kantseldada suur kari, kes elektrikarjuse puudumist küll õnneks veel märganud pole.
Ääremaal 11. päeva elektrita (1)
13. juuli 2016, 19:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tormist põhjustatud elektririkete kõrvaldamise ja liiniehitustööde venimine on pannud proovile ka kõvade maameeste närvid.
Kaupo Kutsar, kes Korijärve külas lihaveiseid kasvatab, saatis siseministeeriumisse selgitustaotluse ülemöödunud pühapäevase tormi tagajärgede likvideerimise kohta. Tegelikult vahendas mees paljude tormi ohvrite küsimused ametkonnale, kuid vastust saanud pole.
«Saatsin päringu kolme kohta: siseministeeriumile, majandusministeeriumile ja Riigikogusse. Automaatvastus igal pool on, et vastatakse 30 päeva jooksul või esimesel võimalusel.»
Ajendeid kirjutamiseks oli mitu, kuigi talus taastus elektrivarustus «juba» viis päeva pärast riket. Üks neist oli korduv vastus lühinumbri automaatvastajalt, et «rike kõrvaldatakse tänase päeva jooksul». «Kõrvaldasime oma kodu juurest keskpingeliinilt ise puud ja andsime teada, et liin on korras,» seisis pöördumises. Mure oli Kutsaril ka naabrinaise pärast, kes ei olnud eilseni elektrit saanud.
Toit hukas
«Naabrimemmel on sügavkülmas toit riknenud ja lihaveiste elektrikarjus elektrita. Samuti ei saa ta kauplusest toitu varuks osta, sest elab seitsme kilomeetri kaugusel külapoest ja 25 kilomeetri kaugusel Valgast ning liigub ringi liinibussiga. Ka puudub tal võimalus mobiiltelefoni laadida.»
«Üks suuremaid probleeme oli ja on valetamine Elektrilevi lühinumbrilt 1343 elektriühenduse taastamise aja kohta. Paljud oleksid leidnud lahenduse oma sügavkülmikus olevale toidule, vältimaks riknemist, kui oleks algusest peale vähekenegi tõesemat infot antud,» väljendas Kutsar nördimust.
«Elektritarbijad oleksid saanud generaatorit rentides korraga pikema lepingu puhul soodsamaid tingimusi. Paljud inimesed oleksid olnud nõus organiseerima puude lõikamist elektriliinilt, et võimaldada elektrikutel kiiremat taastamist.»
Samas selgunud Kutsari sõnul liinil töötavate spetsialistidega rääkides, et neil oli algusest peale teada, et enamiku rikete kõrvaldamine võtab nädala või kauemgi.
Kutsar saanud ise viis päeva elektrita kuidagi hakkama, tänu laenatud generaatorile. «Loomade jootmine oli keeruline. Käisime memme juures liini lahti lõikamas, andsime Elektrilevile ka sellest teada. Seal oli kaks posti maas. Põhiline probleem oli minu meelest organiseerimatus.»
Võttis kohe natuke vanduma
Valve Ilula, kellest kirjas juttu, on 70aastane proua, kes askeldab lihaveiste, kitsede, kanade ja muude väiksemate taluelukatega. Veel eile ootas proua pikisilmi elektrivalgust ja avaldas lootust, et ehk homme ...
«Tänu jumalale, et meil on tiik – loomad joovad tiigist, neile kulub vett ikka ohtralt. Elektrikarjus on aga vooluta, hea et loomad ei ole veel märganud.» Perenaine ei suuda ettegi kujutada, mis saab, kui mitukümmend suurekasvulist lihalooma mööda ümbrust laiali pudeneb.
Mis siin loomadest, joogivesi puudub hoopis proua Valvel endal. «Mul kõik elektri peal. Õnneks on mul selline harjumus, et igaks juhuks võtan tagavaravee ämbritesse – meil on viimasel ajal nii olnud, et iga nädal läheb vool ära, vahel mitmeks päevaks.»
Seega veidi joogivett oli ja muuks otstarbeks saab kogutud vihmavett kasutada. «See enam hästi ei kõlba, on roheliseks läinud,» segas ta vett räästaaluses panges ja seletas, et joogivett ikka poeg toob ja poest toitu ka.
«Kõige kuradim on see, et palju kraami on külmkapis raisku läinud,» tuli perenaisel ka krõbedam sõna välja. «Kaks külmikut on nüüd puhastatud ja näis mis edasi saab. Hirmus hais oli küll,» väristas proua õlgu.
«Nüüd ütlesin pojale, et ära mitte midagi too peale leiva ja saia enam siia riknema.»
Rahuloleva olemisega suurele rotveilerilaadsele koerale viidates sõnas Valve, et andis kuus pakki pelmeene koerale ja kitsepiim läheb ka neljajalgse nahka. «Piim läheb hapuks – ei ole külma vettki, kus jahutada.»
Elektrimehi nägi proua Valve alles teisipäeval, kümnendal päeval. «Auto tuli, jäi siia tunniks seisma, siis keerasid nad ringi, käisid raudtee ääres, panid minema ja oligi kõik. Täna käisid postipanijad: ütlesid, et pärast neid tulevad alles elektrikud liine vedama – arvan, et täna veel ei jõua. Traadid on ju päris mitmest kohast katki,» rääkis ta kolmapäeval.
Torm oli ka lauda- ja küünikatust kakkunud, saunal ja majal katuseplaadid lahti löönud, kolm õunapuud ja suur pärn olid õuel kummuli. «Hea, et niigi läks,» ohkas proua, «Näis, kuna poeg jõuab korrastada ...»
Küsimusele, mida proua esimese asjana teeb, kui valgus majja saab, tuli silmapilkne vastus: «Pesumasina panen käima. Külmkapp on nüüd puhtaks pestud, saab selle ka kohe tööle.»
Kui suur peab häda olema?
Konkreetselt küsis Kutsar siseministeeriumilt, mida on nad teinud Lõuna-Eestis möllanud tormist tekkinud hädaolukorra reguleerimiseks ja millega on tegelenud Lõuna-Eesti regionaalne kriisikomisjon.
«Kuidas selgitab ministeerium olukorda, kus päästjad lõikasid tundide kaupa teedelt puid, olemata väsimuse ja lisatoitlustamise puuduse tõttu võimelised reageerima inimelu ohustavale õnnetusele? Oli ainult juhus, et midagi suurt ei juhtunud. Kui palju kaasas päästeamet mehi appi või asendama üleväsinud päästetöötajaid?» Ja veel viskas ta õhku küsimuse, kas ääremaadel sadade ja hiljem kümnete majapidamiste pikaks ajaks elektrita jätmine on Eesti riigis normaalne reaalsus.
KOMMENTAAR
Taivo Tõnne,
Elektrilevi käiduosakonna juht
«3. juuli tormist on veel vooluta 10 klienti. Kuna torm põhjustas Valgamaal elektriliinidele massiivseid kahjustusi, mille puhul ei saa rääkida enam mitte rikke kõrvaldamisest, vaid liiniehitustöödest, on ka taastamistööd kestnud loodetust oluliselt kauem.
Taoliste rikete taastamistööd nõuavad erivarustust ja praegu on Valgamaal veel viimast seitset rikkekohta parandamas 10 erivarustusega rikkemeeskonda.
Kõigis paigus, kus täna veel 10 klienti tormist alates vooluta on, praegu tööd käivad ning loodame vooluühenduse neile täna (kolmapäeval – toim) taastada. Kõikide tormi põhjustatud liinikahjude parandamisega läheb vähemalt selle nädala lõpuni.
Taoliste rikete puhul on ka taastamistööde lõppu keeruline anda. Esialgsed prognoosid osutusid liiga optimistlikuks. Elektrilevi palub vabandust, et rikete likvideerimine on võtnud loodetust rohkem aega, ent niisuguses ulatus kahjustused on ka meile erakordsed ja taastamistööd väga aja- ja ressursimahukad.»