Leigo peremees Tõnu Tamm – pärandihoidja ja isepäine järveehitaja

Tõnu Tamme sõnul ei ole esimesest kontserdist peale mõne foto ühtki jälge. «Järgmisel aastal tegime juba kahepäevase kontserdi, millest tegi Andres Sööt ka filmi.» Pärast esimest teinud Sööt veel filmi «Leigo järved». «Oru puhastamine võsast, suure järve paisuehitus. Ja kuidas kevadel hakkas vesi tõusma, ilusad kaadrid järvest, sinnamaani välja, kui pannakse sirmid ja tuuakse kohale suur tiibklaver. Siis marsib juba ERSO mäest alla ...Väga ilus film.» Filmist sai inspiratsiooni ka Soome režissöör Erkki Määttänen, kellel peagi valmis dokumentaalfilm «Järvenrakentaja» (järveehitaja).

FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

Leigo talu peremees Tõnu Tamm sündis keerulise 1941. aasta suvel Jõgeval ja oma elulugu peab ta ise justkui ettemääratuks. Põhjuse ja tagajärje seos tuleb jutuajamisest järvede loojaga Leigo õue vaikuses välja nii mõnelgi korral.

Tellijale

«Minu sünnikodu Jõgeval asus saarel, mille tekitasid kaks paralleelselt kulgevat jõeharu: maja ühest aknast paistis suur jõgi, teisest väike. Imeilus loodus ümberringi kasvatas ilu nägemise ja loodusläheduse varakult verre. Kaasa aitasid ka geenid, ja kohe kahelt poolt: isa oli looduse-, ilu- ja kunstihuviline, ema õppis konservatooriumis laulu. Kodus lauldi palju ja lapsepõlvest meenuvad Händeli aariad. Mul ei tekkinud huvigi teistsuguse muusika vastu ja eks sealt ole pärit ka tõmme loodusesse – ikka igal võimalusel jõele ja metsa.»

Kui oli aeg oma õpingute üle otsustada, tundus Tammele loogilise valikuna bioloogia. «Tegelikult ei olnud mul suurt huvi bioloogia kui teaduse vastu, mind tõmbas looduse poole just selle esteetiline ja emotsionaalne külg.»

Tagasi üles