Jahimees – kas inimkonna turvamees?

Aare Jaama näitab enda klassikalist jahil kasutatavat sileraudset jahirelva. Taamal seinal on tema enda kütitud trofeed. Foto: Tiit Loim / Valgamaalane

Valgamaalase seekordne teemakülg on pühendatud jahile. Sellest, kuidas ja miks sellise omajagu verise alaga tegeldakse, rääkisin kohalike jahimeestega.

«Kaheks võib jagada selle asja,» selgitab Valgamaa jahimeeste ühistu juht Rein Rosenberg, kui tunnen huvi, missugust tüüpi kuule jahimehed kasutavad. Lapsest peale jahil käinud mehelt saan teada, et kuul on suuruluki jaoks, väikeulukeid aga, kuhu alla mahuvad ka linnud, võib küttida nii haavlite kui kuulidega.

Et kõik ausalt rääkida, siis kuulidest ei alga vestlus niisama. Nimelt uurisin hiljuti juhtumit, kus inimene kahtlustas, et tema kasvuhoone mõlemale küljele tekkinud ligikaudu poolesentimeetrise läbimõõduga augu on tekitanud püssikuul. Et ümberringi olid seal paigas vaid põld ja metsad, tekkis küsimus, kas ehk ei või tegu olla jahimehe relvast eksinud kuuliga. Et politsei kriminalist pidas tõenäolisemaks muruniiduki alt lennanud kivi, jäi juhtum sinnapaika. Küll aga andis see ajendi jahimeeste elu lähemaks uurimiseks.