Eesti Energia omandas enamusosaluse Valka soojusettevõttes, mis rajab Valka linna uue biokütusel toimiva koostootmisjaama.
Eesti Energia alustab soojuse tootmist naabrite juures
26. jaanuar 2011, 13:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seni Valkas Bioenergo Kompanija (VBEK) nime kandud ettevõtte enamusosalus kuulus energiaettevõttele Host Energo ning vähemusosalus Valka linnale.
Sõlmitud tehinguga omandas Eesti Energia enamusosaluse ning laiendas aktsiakapitali. Talle kuulub nüüd 90 protsenti soojusettevõttest, Valka linnale aga 10 protsenti.
Ettevõtte uus nimi on Enefit Heat & Power Valka. See toodab praegu soojust kahes biokütust ja kütteõli kasutavas katlamajas ning on arendanud välja uue biokütusel elektri ja soojuse koostootmisjaama projekti. Selle valmimisel, mis peaks juhtuma 2012. aastal, jäävad senised katlamajad reservi.
Uue jaama elektriline võimsus saab olema 2 MW ning soojuslik võimsus 8 MW. Jaam hakkab kasutama biokütust: hakkpuitu, saepuru, turvast.
«Kohalike väikeste koostootmisjaamade arendamine ja neisse investeerimine on oluline, sest see võimaldab alandada soojuse hinda, kindlustada väikeasulate elektrivarustust ja vähendada elektri ülekandekadusid. Näeme nii Eesti kui Läti väiksemates asumites täna veel küllaldaselt võimalusi soojuse tootmise ja kütuse kasutamise efektiivsemaks muutmiseks,» sõnas Eesti Energia elektri ja soojuse tootmise valdkonna juht Raine Pajo.
Host Energo juhatuse liikme Hermanus Klein Teeselinki sõnul on ettevõte Valkas tegutsenud 2001. aastast ning taganud linna stabiilse ja tõhusa soojusenergiaga varustamise. «Alustasime Valkas biomassi seadmete pakkujana ja hiljem tegutsesime ettevõtte käitajana. Osaluse müük aitab meil keskenduda oma vahendite ja energiaga uutele taastuvenergia projektidele.»
Olemasoleva soojusettevõtte ning uue koostootmisjaama koguinvesteeringu maksumus on Eesti Energiale umbes 10 miljonit eurot (156 miljonit krooni). 36 protsendi ulatuses kaetakse investeering Euroopa Liidu toetusega.