/nginx/o/2016/08/12/5713325t1h96a7.jpg)
Kui lehelugejad on ehk kursis, et Valka linna juhib mees nimega Vents Armands Krauklis, siis arvatavasti vähesed teavad, et lisaks meeri ametile on Krauklis populaarse Läti ansambli Bumerangs liige.
Kaksiklinna Läti poolt juhib melomaanist linnapea
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimese asjana sooviksin uurida bändi Bumerangs kohta. Teatavasti tähistate käesoleval aastal oma 30. tegutsemisaastat.
«Viimastel aastatel pole me väga aktiivsed olnud, kuna mul endal on töö pärast palju tegemist ning meie kitarrist mängib ka teises bändis. Igal aastal mängime siiski mõned kontserdid, kuid 80ndatel ja 90ndatel oli Bumerangs Läti kõige populaarsem grupp. Siis andsime enam kui 300 kontserti ja seda mitte ainult kodumaal, vaid ka USAs, Kanadas, Saksamaal, Suurbritannias, Armeenias, Venemaal ja ka Eestis.
Sellest ajas on jäänud fantastilised mälestused, millest võiks viis või kuus raamatut kirjutada. Naljatame siseringis, et raamatuid pole kasulik välja anda, kui me veel ise elus oleme.»
Millist muusikat Bumerangs üldse mängib?
«Meie muusika on segu Saksa šlaagritest, Läti koorimuusikast ja Ameerika kantrist. Võiksin öelda, et panime Lätis aluse täiesti uuele muusikastiilile. Meie laulud on neljahäälsed ja lõime originaalarranžeeringu vanadele Läti lugudele.
Nimi Bumerangs ise kannab meie grupi ja muusika peamist ideed – algusaastatel mängisime lugusid, mis olid väga vanad, kõnelesid Läti iseseisvusest ning olid Nõukogude Liidus keelatud – meie vanemad ja vanavanemad oleksid need meieni justkui bumerangiga saatnud. Usun, et üks meie populaarsuse põhjus oligi see, et keegi polnud enne meid neid lugusid lavalaudadel mänginud.»
Kuidas on Bumerangsi kuulajaskond 30 aasta jooksul muutunud?
«Kui olime oma populaarsuse tipul, kuulus meie kuulajaskonna hulka kogu Läti ühiskond. Kontserte külastas väga suur hulk inimesi – kõige nooremad olid võib-olla 3–4aastased ja kõige vanemad 94aastased. Selleks ajaks, kui olime tegutsenud 10 aastat, moodustasid publiku enamuse 35aastased ja vanemad.
Aga nüüd tuleb kontsertidele üha enam neid noori inimesi, kes meie esinemistele lapsepõlves kaasa oli võetud. Ja nüüd käivad jälle igas vanuses inimesed meid kuulamas, mis on suurepärane.
Püüame kontsertidel teha meelelahutuslikku šõud. Nõukogude perioodil tegime muusikat peamiselt poliitilistel eesmärkidel, tänapäeval püüame oma muusikasse sisse põimida hetkel aktuaalseid teemasid.»
Nii et te teete ka uut muusikat, mitte ei mängi ainult vanu lugusid?
«Muidugi. Viimastel aastatel oleme kirjutanud väga palju oma originaallugusid. Kirjutame ise nii muusika kui laulusõnad. Ka oma sünnipäevakontserdil (toimus 6. augustil Valkas) mängime pool ajast vanu laule ja teise poole oma uusi lugusid.»
Teie lood on lätikeelsed. Ütlesite, et oma muusikutee alguses esinesite ka mitmel pool välismaal. Kuidas inimesed teie muusikat vastu võtsid, kui nad sõnadest aru ei saanud?
«Mängime väga meloodilist muusikat ja igal pool on meid väga hästi vastu võetud. Kui andsime kontserte Ameerikas või Suurbritannias, siis meie publikust enamuse moodustasid tegelikult seal elavad lätlased.
Armeenia või Venemaa puhul meeldisime publikule, kuna tegime professionaalset ja meloodilist muusikat. Välismaal kontserte andes oleme alati püüdnud ka vähemalt ühe loo selle riigi emakeeles esitada. Ameerikas olime tegelikult ühe nädala Tennessees, kus esinesime tõelistele ameeriklastele.
Tuur osutus väga edukaks, sest olime esimene grupp Nõukogude Liidust, kes seal üles astus. Neid vist tegelikult ei huvitanud isegi, mis muusikat me mängime, kuid kontsertide lõpuks olid nad alati väga üllatunud, sest muusika, mida mängisime, sarnanes väga Ameerika kantrimuusikale. Tennessee on ju Ameerika kantriosariik.»
Millist muusikat teile endale kuulata meeldib?
«Minu muusikamaitse on seinast seina. Mulle meeldib väga klassikaline muusika ja vanakooli rokk. Kui rääkida Läti muusikast, siis minu eelistuse hulka kuulub pop-rokk muusika. Raimonds Pauls on minu väga hea sõber ja olen tema muusika suur austaja – ta on tõeline meloodiageenius.»
Kindlasti on Paulsi nimi eestlaste hulgas üks, mis Läti muusika peale mõeldes pähe tuleb. Võib-olla teatakse ka Renārs Kaupersit ja Brainstormi. Kes on Teie arvates need Läti muusikud, keda eestlased kuulata võiksid?
«Tean, et Lauris Reiniks on üks suuremaid staare. Ta on tore kutt ja tunnen teda isiklikult väga hästi. Tegelikult ta alles eile saatis mulle oma uue eestikeelse laulu. Loomulikult ka Brainstorm. Aga ma tean ka mitmeid noori ansambleid, mis on samuti Eestis üles astunud, kelle nimesid ma kahjuks ei suuda meenutada.
Aga vanema generatsiooni hulgas on kahtlemata Raimonds Pauls number üks... Ja Laima Vaikule. Meil on palju uusi muusikuid, kes mängivad väga professionaalset ja kõrgel tasemel muusikat, kuid tänapäeval on palju keerulisem kuulsaks saada, sest konkurents on palju suurem.»
Kui palju teate Eesti muusika kohta?
«Oma nooruspõlvest tean, et oli väga populaarne Magnetic Band. Gunnar Graps oli ju ise pooleldi lätlane ning tema isa tegelikult minu muusikaõpetaja. Apelsin meeldis väga paljudele. Noorematest muusikutest loomulikult tean Tanel Padarit ja ta on ka üldiselt Lätis üsna tuntud. Ewert and the Two Dragons on Lätis väga populaarne. Ja siis muidugi rokkmuusikutest pagan-rokki mängiv Metsatöll.
Tegelikult usun, et Valga-Valka üks ülesanne peakski olema tutvustada lätlastele Eesti ja eestlastele Läti muusikat. See pole muidugi nii lihtne, kuid piirilinn on just õige koht, kus lätlased ja eestlased koos muusikat võiksid mängida.»
Väga hea võimalus naabrite muusikaga tutvumiseks on kindlasti ka muusikafestivalide külastamine. Positivus on juba aastaid ka eestlaste hulgas väga suure külastatavusega. Kuid kas ka ise olete mõnele Läti muusikafestivalile viimasel ajal jõudnud?
«Kui olin noorem, käisin paljudel festivalidel. Kuid nüüd enam eriti mitte, sest tegemisi on nii palju. Minu töö juures ongi ainuke halb aspekt, et pole vabu päevi. Pole kerge leida aega, et Valkast ära sõita ja teisi kohti külastada. Aga varasemalt käisin Liepāja rannapeol, nüüd on selle festivali nimi LMT Summer Sound.
Ja siis on festival nimega Klang, mille puhul tegemist hard-rock festivaliga. Korraldajad tulevad tegelikult järgmisel nädalal siia ja meil on plaanis arutada festivali kolimist siia. Võib-olla toimub Klang järgmisel aastal juba Valkas.»
Millistena näete eestlaste ja lätlaste suhteid üldiselt? Kas oleme pigem sõbrad või konkurendid?
«Usun, et pigem sõbrad. Konkurentsi esineb rohkem poliitilisel tasandil. Lätis poliitikud tegelikult alati ütlevad, et meie peame ka tegema nii, nagu eestlased teevad. Aga kuna elan ise siin piiri ääres, olen aru saanud, et eestlaste PR-tegevus on lihtsalt parem (naerab).
Tegelikult on Eesti ja Läti väga sarnased. Mõni asi on parem Eestis, mõni Lätis. Mulle meeldiks, kui rohkem koos tegutseksime. Valga ja Valka teevad kõvasti koostööd, kuid arvan, et Riias ja Tallinnas isegi ei mõisteta, kui oluline kahe naabri koostöö tegelikult on.»
Aga milliseks hindate eestlaste ja lätlaste personaalseid suhteid?
«Mulle meeldiks, kui läbikäimist oleks rohkem. Kui oleks rohkem personaalsel tasandil suhteid ja kontakti. See pole nii lihtne, sest oleme erinevad inimesed erinevate traditsioonidega. Olen õnnelik, et mul on päris eestlastest sõpru. On tore rääkida omavahel poliitika kõrvalt ka igapäevastest juhtumistest ja tegemistest.»