Haridus- ja teadusministeerium saatis partneritele tagasisidestamiseks noorsootöö seaduse muutmise eelnõu, millega luuakse alus huvihariduse ja huvitegevuse täiendava riigipoolse toetussüsteemi rakendamiseks.
Huviharidus ja huvitegevus saavad täiendavat tuge
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riik hakkab huviharidust ja huvitegevust täiendavalt toetama järgmise aasta septembrist. Riigi eelarvestrateegias 2017–2020 on täiendavaks toetuseks ette nähtud 2017. aastal 6 miljonit eurot ja alates 2018. aastast 15 miljonit eurot aastas.
Riikliku lisatoetuse eesmärk on teha huviharidus ja huvitegevus 7–19aastastele noortele paremini kättesaadavaks ning pakkuda mitmekesisemaid osalusvõimalusi. Kavandatava seadusemuudatusega luuakse võimalus eraldada riigieelarvest kohalikele omavalitsustele toetusi noorte huvihariduseks ja huvitegevuseks.
Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi rõhutas, et riiklik toetus on täienduseks kohalike omavalitsuste panusele ning vastutus huvihariduse ja huvitegevuse korraldamise ja toetamise eest jääb ka edaspidi omavalitsuste kanda. «Riigi lisatoetus peab parandama huvitegevuse ja huvihariduse kättesaadavust ning mitmekesisust, aitama kaasata noori, kes seni kõrvale jäänud ning tagada rohkem valikuid.»
«Eesmärk on, et omavalitsused pakuksid huviharidust ja huvitegevust vähemalt kolmes valdkonnas: kultuur, sport ning loodus- ja täppisteadused ja tehnoloogia,» sõnas Ligi.
Eelnõu kohaselt võetakse valdadele ja linnadele eraldatava lisaraha suuruse arvestamisel aluseks erinevad komponendid. Kättesaadavuse komponent moodustab 30% ning selle puhul lähtutakse omavalitsuse territooriumil elavate noorte arvust, puuetega noorte arvust ja toimetulekuraskustes peredes elavate noorte arvust vanuses 7–19.
Mitmekesisuse tagamise komponent moodustab 70% ning see arvutatakse noorte arvu ja puuetega noorte arvu alusel. Toetuse eraldamise täpsed tingimused ja kord sätestatakse valitsuse määrusega.
Eelnõu näeb ette, et vallad ja linnad koostavad täiendava toetuse kasutamise kava, milles tuuakse välja huvihariduses ja huvitegevuses osalevate noorte arv, osalemise võimalused, kirjeldatakse kitsaskohad ja tegevused nende lahendamiseks. Ülevaade tegevuste tulemustest ja osalevate noorte arvust esitatakse igal aastal Eesti noorsootöö keskusele.
Kohalikele omavalitsustele eraldatav toetus on eelnõu kohaselt üks osa kogu riiklikust huvihariduse ja huvitegevuse lisarahast, moodustades sellest 95%.
Teine osa riiklikust lisatoetusest on mõeldud Eesti noorsootöö keskusele omavalitsuste koostöö edendamiseks, nõustamiseks ja seireks – eesmärk on toetada omavalitsusi noorte huvihariduse ja huvitegevuse planeerimisel, elluviimisel ja tulemuste hindamisel.
Kolmanda osa moodustab toetus huvialavaldkondade esindusühingutele kvaliteedi parandamiseks, näiteks metoodikate arendamiseks, koolitusteks ning võrgustikutöö ja infovahetuse soodustamiseks.
Valitsus kiitis noorte huvitegevuse kontseptsiooni heaks tänavu 10. märtsil ning tegi haridus- ja teadusministeeriumile ülesandeks valmistada ette selle rakendamiseks vajalikud muudatused õigusaktides.
Huviharidust pakutakse Eesti hariduse infosüsteemis (EHIS) registreeritud huvikoolides, näiteks muusika-, kunsti- ja spordikoolid ning õpe neis on õppekavapõhine. Huvitegevus toimub enamasti koolide huviringides ning noortekeskuste ja noorteühingute juures.
Statistikaameti andmetel elab Eestis 7–19aastaseid noori praegu 169 554. Huvikoolides õppis 2015/2016. õppeaastal EHISe andmetel 66 803 noort, üldhariduskoolide huviringides osaleb 72 810 õpilast.