Lastearstid võivad maakonnahaiglatest lähiajal kaduda

Valga haigla lastearst Luule Tampere on maakonnahaiglas lapsi ja ka suuremaid patsiente ravinud juba 31 aastat. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Haigekassa plaan ähvardab kaotada maakonnahaiglatest lastearstid. Lastele kvaliteetse ravi tagamist Valga haiglas peavad aga väga oluliseks nii juhtkond kui lastearst Luule Tampere.

Tuleb rõhutada, et kuigi haigekassa geograafilise kättesaadavuse kavas oli välja toodud kurjakuulutav plaan maakonnahaiglates lõpetada lastearstide ambulatoorse ja statsionaarse teenuse tagamine, pole konkreetseid otsuseid veel vastu võetud.

Nii on Valga haiglas jätkuvalt ametis kolm pika tööstaažiga lastearsti, kes kõik asusid Valka tööle peale ülikooli lõpetamist. Pediaatria põhieriala omandanud doktorite Margot Linderi, Luule Tampere ja Maire Reinsalu Valga haiglas töötamise aeg jääb vahemikku 25–35 aastat.

Laste sündivuse langus on viinud aga olukorrani, kus kõik kolm lastearsti peavad pediaatri ameti kõrvalt ka teistes meditsiinivaldkondades tegutsema. «Lapsi sünnib vähem ja perearstid saavad enamasti hakkama, kuid küsimusi tekib vahel ikkagi,» selgitas doktor Tampere, kes jagab oma aega Valga haigla siseosakonna ja perearstina töötamise vahel.

Ta rääkis, et Valga haiglas on lastearstide ehk kõige olulisem ülesanne koduvalves sünnitusosakonna turvamine, igapäevaselt töötab sünnitusosakonnas pediaatrina doktor Linder.

Pikaaegne lastearst Tampere tunnistas, et on kursis haigekassa plaanidega pediaatrite tööpõldu veelgi kokku tõmmata, kuid lisas, et antud küsimuses peab läbirääkimisi nii haigekassa kui sotsiaalministeeriumiga pediaatreid koondav ja esindav lastearstide selts.

«Kindlasti peaksid säilima mõned kohad siseosakonnas laste kohapealseks raviks ja pediaatri konsultatsiooni võimalus. Nii saaks esmased ja kergemad juhud kohapeal lahendada Tartusse sõitmata,» arvas doktor Tampere, kelle sõnul suunatakse lapsed raskemate ja ebaselgemate haigusjuhtude puhul nagunii edasi suuremasse haiglasse.

Väljaminekud lapsevanemale ja pikemad järjekorrad

Ka Valga haigla juhtkond jagas sama seisukohta. Valga haigla ravijuht Kristel Kivisild oli arvamusel, et Valga maakonna kõige väiksemad patsiendid peaksid abi saama ikka kodu lähedalt.

«Kõige sagedasemad haigused, mis pisikesi patsiente kimbutavad ning mistõttu on vahel näidustatud väikelaste hospitaliseerimine, on viirusinfektsioonid,» sõnas haigla ravijuht. Tema sõnul piisab tihti vaid 1–2 haiglapäevast, et lapse üldseisund juba paraneks ning et edasine ravi saaks jätkuda kodus.

«Vanematel on ikka mugavam pöörduda kodu lähedal olevasse haiglasse ning see on ka kindlasti soodsam, kuna transpordi erakorralisse vastuvõttu Tartus ning hiljem koju peab organiseerima ikkagi lapsevanem,» arvas Kivisild.

Ka Tampere arvates on nii lapsevanemate kui väikeste patsientide jaoks oluline, et kodukandis oleks võimalik saada kiiresti erialast nõu ja abi. «Nii vanemate kui laste jaoks on tülikas ja kulukas Tartu vahet sõita. Suureneb ka Tartu lastehaigla koormus ja pikenevad järjekorrad,» tõi doktor välja võimalikud probleemid, mis pediaatriateenuse tsentraliseerimisega kaasneda võiksid.

Saatus selgub aasta teisel poolel

Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juhi Heli Paluste sõnul tuleb pediaatrilise ja muu eriarstiabi korraldamiseks läheneda igale maakonnale ja haiglale eraldi. Paluste sõnul on plaanis aasta teisel poolel kõik asjasse puutuvad osapooled, kaasa arvatud haiglad ja erialaühendused, pediaatriateenuse tuleviku arutamiseks kokku kutsuda.

Paluste nõustus, et maakonnatasandil tagatav arstiabi peab ka tulevikus olema turvalisust pakkuv nii lastele kui nende vanematele. «Jagame lastearstide seisukohta, et sünnitusabi osutamise korral haiglas peab lastearsti olema võimalik vajadusel välja kutsuda ka väljaspool tavapärast tööaega.»

Siiski lisas ta, et peab oluliseks ka perearsti ja -õe rolli, kuna tänasel päeval on esmatasandi tervishoid täiesti pädev tegelema mitte ainult laste ennetava jälgimise, vaid ka suurema osa terviseprobleemidega.