Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/05/26/5434861t1he7aa.jpg)
Sellel aastal on maastiku- ja metsapõlenguid Eestis olnud märksa vähem kui kahel varasemal aastal.
«Käesoleval aastal oli jaanuarist juulini kokku 1042 maastikupõlengut, millest juulis 32. Eelmise aasta samal perioodil olid need arvud vastavalt 1304 ja 68,» ütles päästeameti kommunikatsiooninõunik Johannes Merilai.
«Võrreldes kahe eelneva aasta sama perioodiga on maastikupõlenguid vähem,» märkis Merilai. «2014. aastal oli maastikupõlengud erakordselt palju ehk umbes kaks korda rohkem kui tänavu samal perioodil,» lisa päästeameti esindaja.
Seevastu Valgamaal on tänavu maastiku- ja metsapõlenguid olnud mullusest enam. Merilai andmetel oli maakonnas aasta esimese seitsme kuuga kuus metsa- ja 33 maastikupõlengut. «Eelmisel aastal oli samal perioodil üks metsapõleng ja 22 maastikupõlengut.»
Merilai sõnul kulus eelmisel aastal maastikupõlengute kustutamiseks kokku 4,6 miljonit eurot. «Ehk ühe põlengu kustutamise keskmine hind oli umbes 3200 eurot,» ütles päästeameti esindaja. «See sisaldab endas kulusid inimestele, masinatele ja erivarustusele.»
Päästeameti esindaja tõi esile ka muutused maastikupõlengute toimumise kohtade osas. «Kui varasematel aastatel toimus ülekaalukalt kõige enam maastikutulekahjusid Ida päästekeskuse tegevuspiirkonnas, siis kahel viimasel aastal on nende osatähtsus teiste keskuste arvelt vähenenud, eelkõige Põhja päästekeskuse arvelt,» ütles Merilai.
Tema sõnul on vihmaste ilmade tõttu maastiku- ja metsapõlenguid viimasel ajal vähem olnud, aga hooaega päris lõppenuks lugeda veel ei saa.
Ilmateenistuse tuleohukaardi põhjal enamuses Eestis praegu tuleohtu ei ole, väike tuleoht on Võru, Valga, Põlva, Viljandi ja Tartu maakonna lõunapoolses osas.